Ta on koostanud ise ja koos kaasautoritega põhjalikke vanade tekstide sõnavara ülevaateid ja sõnastikke. Samuti on Kingisepp käsitlenud eesti keele uurimise suurkujude ja ülikooliõppe oluliste isikute tegevust. Selle teemaga on seotud tema 2003. aastal koostatud artiklikogumik "200 aastat eesti keele ülikooliõpet".[1]
Lisaks sõnavarale ja suurte keelemeeste tegevusele on Valve-Liivi Kingisepp tundnud huvi ka murrete vastu. Sellel teemal on ta kirjutanud artikli "Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri murdearhiiv", mis ilmus kogumiku Kodumurre kaheksandas numbris.[2]
Elukäik
Liivi-sõit 19.–21.05.1965. Pildil vasakult Jaak Simm, Enel Aunma, Toom Õunapuu, liivi keelejuht, Mati Hint, Valve-Liivi Kingisepp.
Aastatel 1959–1962 töötas ta Võnnu Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana. 1962 asus ta tööle Tartu Ülikoolis, kus töötas algul eesti keele kateedri vanemlaborandina ja tunnitasulise õppejõuna (1962–1968), seejärel täiendas end aspirantuuris (1968–1970).[3]1970 alustas ta tööd vanemõpetajana (1970–1988). 1981 kaitses Valve-Liivi Kingisepp kandidaadiväitekirja teemal "Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-Lehhe" sõnavara". Väitekirjast lähtudes on ta koostanud ajalehe Maarahwa Näddala-Leht sõnastiku, mis on ilmunud aastatel 1972–1986 sariväljaandes "Sõnasõel".[4]
Valve-Liivi Kingisepp on juhendanud kursuse- ja diplomitöid eesti kirjakeele ortograafia ning sõnavara alal. Ühe silmapaistvama uurimistöö on tema juhendamisel teinud Kristel Ress (Kikas), kes uuris Heinrich Stahli keeleõpetuses (1637) sisalduva saksa-eesti sõnastiku materjali. Kingisepp ja Ress töötasid välja vanade saksa-eesti sõnastike leksika eesti-saksa sõnastikeks ümberpööramise metoodika, neist tänapäevase digiandmebaasi loomise põhimõtted, nii et eesti aines on sõnastiku kasutaja jaoks esikohal. Kristel Ressi magistritöö põhjal 2002. aastal ilmunud raamat kandis pealkirja "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?".
Aastate jooksul on Kingisepp pidanud ülikoolis mitmesuguseid loengukursusi eesti kirjakeele ajaloost ja sõnavarast, õigekeelsusest, leksikograafiast jm. Ta on koostanud õppevahendeid ning juhendanud proseminare ja seminare. Kingisepp töötas omaaegse Tartu Riikliku Ülikooli ettevalmistusosakonnas ja oli üliõpilaste teadusliku ühingu eesti keele ja soome-ugri keelte ringi juhendaja. V.-L. Kingisepa ja Tõnu Seilenthali eestvedamisel korraldati keeleringis 1980. aastatel kevad- ja sügiskoole, üliõpilaste teaduskonverentse, ettekandekoolitusi ja muid teadust populariseerivaid üritusi.[4] See oli keeleringi tegevuse kõrgaeg.[1]
Vana kirjakeele uurimisrühm
1995. aastal asutati Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli eesti vana kirjakeele töörühm, mida hakkas juhtima Valve-Liivi Kingisepp ja mille eesmärk oli vana kirjakeele korpuse ja selle põhjal sõnastiku loomine.[6][7] Uurimisrühma kuulusid selle algusaastail Jaak Peebo, Epp Ehasalu, Urve Pirso, Külli Prillop ja Külli Habicht. Viimane juhib rühma tööd tänaseni ja tema ümber on koondunud ka uued liikmed, nt Carl Eric Simmul, Liina Pärismaa jt.[8] Töörühm tegeleb tekstikorpuste täiendamise ning kirjakeele vanima perioodi sõnavara ja grammatika uurimisega. Rühm on koostanud ja välja andnud vanade tekstide sõnastikke ning korraldanud teaduskonverentse, nn vana kirjakeele päevi. Vana kirjakeele päeval 13. novembril 2015 tähistati Valve-Liivi Kingisepa 80. sünnipäeva ning esitleti Külli Habichti, Pille Penjami ja Külli Prillopi koostatud raamatut "Heinrich Stahli tekstide sõnastik" (toimetanud juubilar).[9]
Liikmesus
1961. aastal astus Valve-Liivi Kingisepp Emakeele Seltsi. Ta on kuulunud Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetuskolleegiumi ja Emakeele Seltsi juhatusse, kus ta on olnud laekur, kirjatoimetaja ja abiesimees.[1] Aastast 2011 on ta Emakeele Seltsi auliige.[5]
2009. ja 2011. aastal toetas Valve-Liivi Kingisepp Maie Paju mälestuseks välja antud stipendiumi fondi, et panustada Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste kunstiga tegelemisse ja eneseteostusse.[10]
1978 – "Eesti keele harjutusi TRÜ ettevalmistusosakonnas õppijaile", V.-L. Kingisepp, 1. vihik, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
1978 – "Eesti keele harjutusi TRÜ ettevalmistusosakonnas õppijaile", V.-L. Kingisepp, 2. vihik, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
1984 – "Eesti keele harjutusi kõrgkoolidesse astujaile", V.-L. Kingisepp ja M. Rõigas, Tallinn: Valgus
1988 – "Eesti keele harjutusmaterjale TRÜ-sse sisseastujaile", V.-L. Kingisepp, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
1995 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
1997 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, 2. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
1997 – "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik", E. Ehasalu, K. Habicht, V.-L. Kingisepp ja J. Peebo, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
1998 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, 3. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
2000 – "Georg Mülleri jutluste sõnastik", K. Habicht, V.-L. Kingisepp, U. Pirso ja K. Prillop, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
2000 – "Julius Mägiste 100", V.-L. Kingisepp (koostaja), Tartu: Tartu Ülikool
2000 – "Kirjuta õigesti: harjutusi eesti õigekeelsusest", V.-L. Kingisepp, 4. trükk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
2002 – "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika", V.-L. Kingisepp, K. Habicht ja K. Prillop, Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.
2003 – "200 aastat eesti keele ülikooliõpet", V.-L. Kingisepp (koostaja), Tartu: Tartu Ülikool
2010 – "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350", V.-L. Kingisepp, K. Ress ja K. Tafenau, Tartu: Tartu Ülikool
Artikleid
V.-L. Kingisepp on uurinud vana kirjakeele aja ja hilisemate keelemeeste loomingut ja sõnavara ning avaldanud selle põhjal artikleid.
↑ 3,03,1Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2005). "Eesti teaduse biograafiline leksikon 2. köide Kj-M". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 639.
