29. detsembri 2023. aasta varahommikul saatis Venemaa välja seni suurima Vene-Ukraina sõjas nähtud rakettide ja droonide laine. Sajad raketid ja droonid tabasid Ukraina pealinna Kiievit ja teisi linnu üle kogu riigi. Väidetavalt sai rünnakutes surma vähemalt 58 inimest ja vigastada sai 160 inimest.[2]
Rünnak
Ülevaade
Ukraina ametnike andmetel lasti välja vähemalt 122 tiibraketti ja ballistilist raketti ning 36 drooni, milles hukkus vähemalt 58 inimest ja sai vigastada üle 160 inimese[1] üleöö toimunud üleriiklikus rünnakus[3][4], mis kestis kuni 18 tundi.[5] Ukraina õhujõud väitsid, et lasid alla 87 raketti ja 27 drooni. Ühtegi Kh-22 alla ei saadud.[6] Arvatakse, et rünnakute sooritamisel kasutati ka 18 strateegilist pommitajat,[7] sealhulgas üheksat Tu-95MS lennukit Olenja lennubaasist Murmanski oblastis, samas kui osa rakette lasti välja Kurski oblastist.[8] Rünnaku ajal nähti H-101-sid kasutamas peibutusrakette.[9]
Rünnak oli suunatud Ukraina linnadele, sealhulgas Dniprole, Harkivile, Konotopile, Kiievile, Lvivile, Odessale ja Zaporižžjale, mis oli Venemaa sissetungi seni suurim õhurünnak.[10][11] Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat ütles, et[11] "me pole kunagi näinud oma monitoridel korraga nii palju sihtmärke." Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et rünnakud hävitasid või kahjustasid üle 100 eramaja, 45 mitmekorruselist hoonet, koolid, kaks kirikut, haiglad, sünnitusosakonnad ning arvukad kaubandus- ja laohooned.[3]
The Economist teatas, et Ukraina kaitsetööstuse allikas osutas, et Venemaa oli peamiselt sihikule võtnud kaitserajatised, sealhulgas rakettide ja droonide tootmiseks mõeldud rajatised, öeldes: "Rünnakutel oli vaenlase jaoks strateegiline tähendus, eesmärgiga vähendada meie löögivõimet... See on lahing, et näha, kes suudab hävitada rohkem vaenlase pikamaarelvi."[12]
Kiievis suri vähemalt 33 inimest[14] ja veel vähemalt 35 sai vigastada.[15] Vähemalt kümme inimest jäi Podilski rajoonis lao alla lõksu.[16] Löögi said ka mitmed kortermajad, laod, büroohoone ja elumaja.[3] Õhurünnakus sai kannatada ka Kiievi metrooLukjanivska jaama hoone, mis toimib ka õhutõrjevarjendina, kuid jäi rünnaku ajal tööle.[17] Jaam asub raketikomponente tootvale ettevõttele Artem kuuluvast tehasest üle tee. Tehase seisukorra kohta andmed puudusid. Bojarkas süütas alla tulistatud drooni tükid maja.[5] Pealinna piirkonna kohal tulistati alla vähemalt 30 mürsku.[18]
Hävitatud Dnipro sünnitusmaja
Dnipros rünnati kaubanduskeskust ja sünnitusmaja. Seitse inimest, sealhulgas laps ja politseinik, suri linnas[19][20] ja veel 30 sai vigastada.[3] Samuti hävis või sai kahjustada elumaja, kaheksa administratiivhoonet ja 24 kõrghoonet.[18]
Kahjustatud elamu Odessas
Odessas põhjustas allakukkunud droonipuru elumajas tulekahju, milles hukkus kaks ja sai vigastada 15, sealhulgas kaks last.[5] Kokku sai linnas surma viis inimest.[21] samas kui veel 27 inimest sai vigastada. Kannatada sai ka 21 elumaja.[3]
Lvivis hukkus üks ja sai vigastada 30 inimest, droonid said kahjustada kolm kooli ja lasteaeda.[5] Kahjustada sai ka 13 elumaja.[22] Hiljem tuvastati hukkunud korvpallur Viktor Kobzõstõi, kes mängis rahvusmeeskonnas 2001. ja 2005. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistlustel ning juhendas mitut korvpallivõistkonda, sealhulgas Kiievi NPU Dõnamot.[23]
Harkivis hukkus kolm inimest[2] ja veel 13 sai viga[24] kolmes raketirünnakutes,[5] mis kahjustasid ladu, tööstusrajatist, meditsiiniasutust ja transpordibaasi.[7]
Hävitatud majad Zaporižžjas
Zaporižžjas sai surma üheksa inimest[2] ja vigastada sai 13 inimest.[24] Sihikule langesid mitmed tööstusrajatised, maja hävis ja mitmed mitmekorruselised hooned said kahjustada.[25]
Tšerkassõ oblastis sai vigastada üheksa inimest, sealhulgas laps, kui rakett tabas Smila elurajooni, kahjustades 51 maja.[26]Sumõ oblastis sai kolm inimest vigastada, kui Konotopi tabanud rakett sai kahjustada kortermaja ja sõidukite teenindusjaam.[27][24]
Piirkonda, kust rakett üle lendas, lähetati umbes 200 politseinikku, et sealt võimalikku prahti välja tuua.[28] samal ajal kui neli Poola ja Ameerika hävitajat F-16 ning üks õhutanker toodi Poola õhuväebaasidest välja Venemaa kauglennukite tegevuse tõttu. Poola välisministeerium kutsus juhtumiga seoses välja ka Venemaa asjuri Andrei Ordaši.[31]
Oma tolõhtuses kõnes kiitis Zelenskõi riigi õhutõrjet nende jõupingutuste eest rünnakute peatamiseks ja lubas neid tugevdada.[3]
Zaporižžjas, Dnipros ja Odessas kuulutati 30. detsembriks välja leinapäevad, samas kui Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles, et 1. jaanuaril 2024 peetakse linnas leinapäev.[2]
Vastuseks Venemaa raketi sisenemisele kohtus Poola peaminister Donald Tusk president Andrzej Duda ning riigi kaitse- ja sõjalise juhtkonnaga. Duda ütles hiljem, et "praegu pole ohtu" ja miski ei viita sellele, et intsidendiga seoses võiks "midagi halba" juhtuda. USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan vestles Poola riikliku julgeolekubüroo juhi Jacek Siewieraga, et väljendada Washingtoni „solidaarsust Poolaga”.[29]
Ukrajinska Pravda hinnangul läks Venemaa rünnak maksma 1,273 miljardit dollarit.[32]
Reaktsioonid
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et rünnakud olid äratuskell neile, kes arutlevad riigi jätkuva toetamise üle.[5]
ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralisel koosolekul nimetas peasekretäri asetäitja Mohammad Khiari rünnakuid kohutavateks. ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles samuti, et mõistab Venemaa rünnakud "kõige karmimalt" hukka ja kutsus üles neid lõpetama.[5]
USA president Joe Biden ütles, et rünnakud tõid esile vajaduse peatada Venemaa president Vladimir Putin ja julgustasid USA Kongressi võtma vastu kavandatud sõjalise abi pakett Ukrainale, mis oli seadusandlikus kogus toppama jäänud. Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak ütles, et rünnakud rõhutasid Putini eesmärke "juurida välja vabadus ja demokraatia" ning jätkavad Ukraina toetamist "nii kaua kui vaja".[5] Ühendkuningriigi valitsus teatas, et saadab tsiviilelanike ja taristu kaitsmiseks 200 õhutõrjeraketti.[33]
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
