Vennad Karusüdamed
"Vennad Karusüdamed" (vene keeles "Братья Медвежье Сердце") on 2005. aastal Riho Undi režissöörikäe all valminud animafilm, kus kangelasteks on kolm karupoega vene kunstnike Ivan Šiškini ja Konstantin Savitski maalilt "Hommik männimetsas".[1] See on kriitilise alltekstiga ja tabavate detailidega, maalikunstil põhinev paroodia- ja teekonnafilm, kus peamisteks kohanimedeks on Moskva ja Pariis.[5] Sisust lühidaltAndrus Kivirähki ja Riho Undi kirjutatud stsenaariumi alusel loodud nukufilm viib vaataja lustakale reisile läbi kunstiajaloo[6], kus väljamõeldud maailmas seikleb kolm karupoega. Nukud on valmistatud riidest.[7] Peategelasteks on vennad Henri, Vincent ja August, kes on pärit vene kunstniku Ivan Šiškini maalilt "Hommik männimetsas" (rahva seas tuntud kui "Kolm karu"). Film algab sellega, et maal on tehtud elavaks pildiks, kus hullavad vennad karupojad[8] ja neid jäädvustab lõuendile nende kunstnikust ema.[9] Ilmub kuri kütt Šiškin ja laseb karuema maha. Seejärel hakkab ta hämmastusse tardunud karupoegi tulistama, aga pojad pääsevad põgenema, üks neist äralastud kõrvaga. Kütt kirjutab karuema maalile oma nime alla. Viis aastat pärast traagilist sündmust leiab vaataja end Prantsusmaalt, kus vaprad karupojad elavad kusagil provintsis ja teenivad elatist kunstnikena. Vene karudest on saanud prantsuse kunstnikud Vincent van Gogh, Henri de Toulouse-Lautrec ja Auguste Rodin. Karupoeg August on sihvaka habeme, ümmarguste prillide ja baretiga, ilma kõrvata karupoeg on kunstnik Vincent, ning kolmas karupoeg on lühike, oma kaabu ja mantli ning musta stiilse habemega härrasmehelik Henri. Filmis on kujutatud Prantsusmaad kui Vincent Van Goghi kätetööd. Rong sõidab mööda tema "Kollasest majast" ja karupoegade elukoht on liikuv pilt tema teosest "Magamistuba Arles'is". Kõik katsed kunstnikena elatist teenida karupoegadel ebaõnnestuvad ja nende impressionistlikud "soperdised"[4] ei leia tunnustust.[6] Üks karupoegadest maalib filmis kuulsa Van Goghi natüürmordi päevalilledest ("Vaas 12 päevalillega"), mida nii filmis kui ka kunstniku enda eluajal peetakse lapsikuks ja naiivseks maaliks. Vincent pannaksegi päevalilledest putru keetma, kui August püüab samal ajal savitööga elatist teenida. Suureks pettumuseks tuleb pottsepakedra alt savist vaasi asemel alati välja "kringel", milleks karu ise oma töid nimetab, mis aga väljanägemiselt sarnanevad Auguste Rodini skulptuuriga "Mõtleja". Kolmas vend Henri piilub läbi lukuaugu poolalasti naisi ja joonistab neid luba küsimata. Henri kritseldused sarnanevad kuulsa kunstniku Henri de Toulouse-Lautreci töödega. Lõpuks visatakse karupojad oma elukohast välja ja üheskoos siirdutakse kõigi kunstnike unelmatelinna Pariisi, kus nad kogemata hävitavad kunstinäituse, kui leiavad oma ema maali Šiškini nimega. Tagaotsitavad karupojad on sunnitud Prantsusmaalt lahkuma. Neid päästavad Moulin Rouge'i perenaine ja tantsutüdrukud, muutes veski pea koos tiivikuga helikopteriks.[8] Filmi käigus satuvad karupojad tsirkusse ("Circus Tretyakov")[10], mille peaartistid, lõvid, on end surnuks joonud. Seiklejad reisivad tsirkuselõvideks maskeerituna Venemaale, et üles leida karuema pärandus.[6] Mõne aja möödudes saab nende tsirkusekarjäär Venemaal läbi, sest tsirkuse direktor saadetakse tsaari solvamise eest Siberisse. Nad kohtuvad kunstnik Kazimir Malevitšiga. Karupojad satuvad ema maali otsides Šiškini elukohta, kust leiavad nii maali kui ka nende endi ema naha seina peal.[7][9] Seiklusest pakatavas kaklusstseenis saavad karud Šiškinist jagu, organiseerivad ta Siberisse, panevad oma ema maaliga aluse Tretjakovi galeriile ning otsustavad hiljem tagasi koju Venemaa metsadesse minna. NäitlejadPeaosades
Dublaažinäitlejad kõrvalosadesEsilinastused
AuhinduFilm on osalenud 81 rahvusvahelisel filmifestivalil Prantsusmaal, Venemaal, Valge-Venes, Lätis, Leedus, Slovakkias, Poolas, Horvaatias, Rumeenias, Ukrainas, Bosnia ja Hertsegoviinas, Hispaanias, Sloveenias, Šveitsi, Ungaris, Tšehhis, Suurbritannias, Kreekas, Itaalias, Norras, Soomes, Rootsis, Lõuna-Koreas, Hiinas, Türgis, Iraanis, Iisraelis, Austraalias, Mehhikos, Kanadas, Brasiilias ja USAs ning võitnud neli auhinda.[4] Viited
|