Viru Maavalitsus

Viru maakonnavalitsus
Viru Maavalitsus
Eesti Omavalitsuse Viru Maavalitsus

Maavalitsuse maja, F. R. Kreutzwaldi tänav 5
Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1941
Tüüp	Kohaliku omavalitsuse asutus, maavalitsus
Peakorter	Rakvere
Asukoht	Pikk tänav 15, Rakvere F. R. Kreutzwaldi tänav 5, (algne aadress Kadrina tee), Rakvere
Tegevuspiirkond	Viru maakond
Viru maakonnavalitsuse esimees	Mihkel Juhkam, (1917-1921) Karl Blaubrik (1921–1922) Mihkel Juhkam (1922–1923) Karl Pajos (1924–1927) Heinrich Richard Kiiver (1927–1930)
Viru ajutise maavalitsuse esimees	Karl Pajos (1934–1938)
Viru maavanem	Karl Pajos (1938–1940) Jaan Jaaska (1940–1941)
Peaorgan	Viru maakonnanõukogu Viru maavolikogu

Viru Maavalitsus oli Viru maakonna kohaliku omavalitsuse asutus Rakveres.

1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta”. Eestimaa kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta.

Eesti Vabadussõja ja Eesti Töörahva Kommuuni perioodil tegutses Viru Maavalitsus Tallinnas. Rakveres sai maavalitsus oma põhitegevuse juurde asuda 16. jaanuaril 1919. aastal^[1].

Maakonnavalitsus oli maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine^[2].

Aastatel 1924–1927 kuulusid Viru maakonnavalitsusse: Viru maakonnavalitsuse esimees Karl Pajos, abiesimees Heinrich Kiiver, maakonnavalitsuse sekretär J. Link ja maakonnavalitsuse liikmed A. Toomel, E. Rosenberg^[3].

Viru Maavalitsus tegutses hoones F. R. Kreutzwaldi tänav 5, (algne aadress Kadrina tee) Rakveres. Viru Maavalitsuse hoone ehitati aastatel 1926–1927 Leonid Harlamovi projekti järgi ja oli esimene Eestis spetsiaalselt maavalitsuseks ehitatud hoone^[4].

Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega, ning tegutsesid ajutised maavalitsused. 1. mail 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru maakond. 1938. aastal valiti uued maavolikogud, ja maavolikogude valijateks oli vallavanemad ja kolmanda astme linnavanemad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud maakonnalinnade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: Harjumaal 18, Järvamaal 11, Läänemaal 14, Petserimaal 11, Pärnumaal 15, Saaremaal 11, Tartumaal 21, Valgamaal 11, Viljandimaal 12, Virumaal 22, Võrumaal 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse^[5].

1924. aasta maakonnanõukogu valimistel said Viru Maakonnanõukogu liikmeteks: Põllumeeste kandidaatide nimekirjast: 1. Toomel, Aleksander, Rakwere linn; 2. Malla, August, Porkuni; 3. Pajos, Karl, Rakwere wald; 4. Stein, Rudolf, Haljala; 5. Orro, Johannes, Mäetaguse; 6. Blaubrik, Karl, Rakwere linn; 7. Holberg, Juhann, Tallinn. Asunikkude, riigirentnikkude ja wäikepõllupidajate kandidaatide nimekirjast: 1. Liiw, Peeter, Kalwi; 2. Link, Juhan, Rakwere linn. Tööerakonna kandidaatide nimekirjast: 1. Juhkam, Mihkel, Rakwere linn; 2. Treiberg, Waldek, Wihula. Wähemusrahwaste ühendatud kandidaatide nimekirjast: 1. Sautin, Wasili, Wasknarwa; 2. Wrangell, Hans, Roela. Asunikkude, riigirentnikkude ja wäikepõllupidajate (ühine demobiliseeritud sõjawäelastega) kandidaatide nimekirjast: 1. Köster, Oskar, Rägawere; 2. Waher, Jaan, Rägawere; 3. Kütt, Alfred, JärwaKõnnu; 4. Rüütel, Alfred, Porkuni; 5. Penno, Rudolf, Undla. Wene kandidaatide nimekirjast: 1 Senkin, Paul, Naroowa. Eesti sotsiaaldemokraatlise tööliste partei ja Iseseiswa sotsialistliku töölispartei liidu kandidaaitide nimekirjast: 1. Wirma, Karl, Tallinn. Töörahwa ühise wäerinna kandidaatide nimekirjast: 1. Hansen, August, Tallinn^[6].

1938. aastal valiti Viru maavolikogu liikmeiks: vallavanemad: R. Ager (Kunda-Malla vald), V. Annus (Vaivara vald), A. Arju (lisaku vald), J. Eero (Püssi vald), E. Etverk (Vihula vald), K. Innus (Erra vald), I. Jõemets (Paasvere vald), T. Jõgi (Kose vald), A. Kallaste (Järve vald), E. Keinaste (Rägavere vald), A. Leitsmaa (Jõhvi vald), A. Nõlvak (Haljala vald), K. Otu (Kunda linn), A. Pall (Küti vald), A. Poom (Vao vald), K. Polsaste (Aaspere vald), A. Heinsalu (Auvere-Joala vald), E. Sibrik (Illuka vald) I. Siipan (Porkuni vald), E. Tõevere (Pada vald), I. Uks (Sõmeru vald), K. Voormansik (Voka vald)^[7].

8. märtsil 1940. aastal valisid Virumaa valla- ja linnavanemad Viru maavolikogu ja maavolinikeks valiti: Joh. Otson (Raja), Heinrich Kübarsepp (Undla), Evald Etverk (Vihula), K. Elhi (Vohnja), J. Ups (Sõmeru), M. Ager (Kunda), A. Poom (Vao), J. Jõemets (Paasvere), J. Viirmaa (Salla), E. Maide (Rakvere), A. Pall (Küti), Ed. Keinaste (Rägavere), K. Innos (Erra), J. Eero (Lüganuse), A. Arju (Tärivere), E. Sibrik (Illuka), F. Samuel (Kohtla), A. Leitsmaa (Jõhvi), A. Reinsalu (Alutaguse), V. Annus (Vaivara) ja Kalju Otu (Kunda linn). ^[8].

17. jaanuarist 1941 moodustati maavalitsuse asemel Virumaa TSN Täitevkomitee, kuid 1941. aasta augustis Viru Maavalitsuse tegevus taastati ning see töötas 1944. aasta sügiseni.

 Pikemalt artiklis Viru maavanem