|
Voldemar Puhk Voldemar Puhk (11. detsember 1891 Viljandi – 3. mai 1937 Tallinn) oli Eesti diplomaat, ärimees ja majandusteadlane. Voldemar Puhk õppis aastatel 1911–1917 Peterburi ülikoolis ja lõpetas 1922. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Ta oli 1913. aastast firma J. Puhk & Pojad kaasomanik koos isa Jaak Johann Puhki ning venna Joakim Puhkiga. 1918. aastal oli Eestimaa Kubermangu Toitluskomitee[1] täitevorgani, Eestimaa toitlusvalitsuse liige. Toitlusvalitsus koosnes üld-, kokkuostu-, varustus-, kaubandus-tööstus-, põllumajandus-, sõjaväemoona ettevalmistamise, statistika-, jaotus-, suhkru- (a-st 1918) ja kartuliosakonnast (a-st 1918). Komitee lõpetas tegevuse pärast Eestimaa kubermangu okupeerimist Saksamaa poolt 1918. a veebruaris. Eestimaa toitluskomitee esimees oli August Peet. Voldemar Puhk osales Saksa riigi peavoliniku August Winnigi ja Eesti Ajutise Valitsuse esitajate teedeministri Ferdinand Petersen, Konstantin Koniku, vandeadvokaat Ado Birki ja Heinrich Luhti 19. novembril 1918 Riias sõlmitud Eesti esimese välislepingu üleandmise lepingu sõlmimisel, millega Saksa riik tunnistas ülemaks riigivõimuks Eesti etnograafilises piirkonnas Ajutise Valitsuse kujul. Ta oli 1918. aasta 2. detsembrist iseseisvunud Eesti Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi kaubandus-tööstusministri abi, kui ta vabastati riigivaranduste ülevõtmise komisjoni liikme kohustest ja nimetati tööstus-kaubandusministeeriumi kaubandusosakonna juhatajaks ministriabi õigustega[2] ja 1919. aastal 1. jaanuarist kuni 1. veebruarini oli ministri kohusetäitja Konstantin Pätsi kolmandas ajutises valitsuses. 1919. aasta 20. novembrist kuni aasta lõpuni oli Voldemar Puchk[3] Eesti Saksamaa esinduse Eesti peakonsuli ametis Berliinis, ning viibis 1920. aasta välismaal riigiteenistuses. 1924. aastast oli ta AS Ilmarine asjaajaja-direktor. 1935. aastast oli ta Jaapani aukonsul Tallinnas. Viited
Kirjandus
Välislingid
|
