|
Wilhelm von Lieven Vabahärra Wilhelm Heinrich von Lieven (vene Василий (Вильгельм) Карлович Ливен; vkj 29. september 1800 Dinhofa mõis, Bauska kihelkond, Kuramaa kubermang – vkj 2. veebruar 1880 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane. Ta õppis 1817–1819 Tartu Ülikoolis sõjateadust, oli 1841. aastast Üksiku kaardiväekorpuse ülemkortermeister, 1842 kindralmajor, 1845. aastast kindraladjutant, ülendati 1849 kindralleitnandiks ja 1859 jalaväekindraliks, oli detsembrist 1861 kuni detsembrini 1864 Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner ja Riia sõjakuberner, 1863. aastast Riiginõukogu liige ja 1871 ülemjäägermeister.[1] [2] 27. septembril 1865 kanti ta koos oma järeltulijatega Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse.[3] Talle kuulusid Liivimaa kubermangu Sloka kihelkonna Pavasari (Pawassern), Vilniuse kubermangu Dvorshidza ja Jaroslavli kubermangu Ivanovskaja mõis. Autasud
PerekondTema vanemad olid Dinhofa (Daugava, Dünhof) ja Mercendarbe (Merzendorf) mõisnik Karl Georg von Lieven (1778–1836) ja Sayn-Wittgenstein-Hohensteini krahv Karl Theodor Wilhelmi (1744–1817) tütar, krahvitar Charlotte Luise Christiane (1778–1849). Ta abiellus 1835. aastal Maria Sablukovaga (1814–1878), kes oli Peterburi kubermangu Volkovitsi mõisniku, kindralleitnant Aleksandr Sablukovi (surnud 1856) ja Dinhofa mõisast pärit vabaproua Elisabeth von Lieveni tütar. Abielust sündisid tütred Sophie (1844–1855), Catharina (1848–1849) ja Helene (1851–1869) ning poeg Nikolai (1854–1874). Tema abikaasa Maria oli Püha Katariina ordudaam. Sugupuu
Vaata kaViited
|
||||||||||||||||||||||
