Wrede

Wrede oli Vestfaalist Rootsi aadlisuguvõsa^[1].

Suguvõsast on teada Vestfaalist pärit mõisnike järeltulija Caspar von Wrede, kes umbes 1550 tuli Liivimaale^[1].

Caspari poeg oli Rootsi sõjaväes rittmeistrina teeniv Heinrich von Wrede^[2], Liivimaa Wredenhofi mõisnik, (suri 26. septembril 1605^[1] Rootsi-Poola sõja (1600–1611) Riia lähedal Salaspilsi ehk Kirchholmi lahingus). Kirchholmi lahingus Karl IX elu päästnud, kuid ise selle tõttu hukkunud Heinrich von Wrede lesele Gertrudile, doneeriti Eestimaa Preedi mõis ja Soome alal Peipäla mõis.

Heinrichi (surn 1605) pojad Caspar ja Svea õuekohtu assessor^[3] Karl Heinrich said 1653 Rootsi kuningas Karl IX-ndalt vabahärra tiitli^[1] ning kanti 1654 Rootsi rüütelkonda vabahärrasuguvõsana Wrede af Elimä nr 44 all^[4]. Suguvõsa on kantud Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse^[1] nr 135 all 1746. aastal.

Vabahärra, Turu lääni maaisand, Rootsi sõjaväelane (kaptenleitnant), Caspar Wrede (surn. 1667) omas Eesti alal Preedi mõisat ja Liivimaal Wredenhofi (Briede) mõisnik ning Soome alal Peipäla mõisat^[1]. on maetud koos naise, Sofia (sünd. Taube af Karlö) Tallinna toomkirikusse^[5].

Vabahärra, Karl Heinrich Wrede (1606 Haapsalu – 1654), Rootsi sõjaväelane Kolmekümneaastases sõjas, mõisaomanik Rootsis ja Soomes Elimäki (rootsi k. Elimä) kihelkonnas, Svea õukohtu assessor, ametissenimetatud maapealik Åbo läänis^[6], Rootsi ja järgnevalt Soome suguvõsaliin

Krahv Fabian Wrede (1641–1712), Rootsi maamarssal, Reduktsioonikomisjoni president, Preedi mõisnik, tõsteti 1687 krahviseisusesse ning kanti Rootsi rüütelkonda krahvisuguvõsana nr 27 all^[7] (meesjärglasteta^[8]).

Krahv Fabian Wrede (1760–1824), Rootsi sõjamarssal, tõsteti krahviseisusesse Rootsis 1809. aastal^[9] ilma introdutseerimata Rootsi aadlisuguvõsade loendisse^[10].

Gustav Reinhold Wrede (1725–1792) oli haagikohtunik, Preedi, Rõhu ja Kapu mõisnik.

Gustav Heinrich von Wrede (1771–1846), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaptenleitnant), Eestimaa maanõunik, Preedi, Rõhu ja Mõisamaa mõisnik^[11].

Wrede suguvõsa liikmetele kuulusid ms. Eestimaal: Preedi, Rõhu, Kapu mõis, Ageri ja Ervita mõisad, Liivimaal: Wredenhofi (Briede) mõis ning Anjala ja Tavastby mõisad Soomes ja Rootsis.

• Eesti kirikuajaloost, sama perenimega Eesti vaimulikud - Heinrich Wrede (1661–1705), Heinrich Christopher Wrede (1691–1764)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Wrede

• Stackelberg, Otto Magnus von, Wrede, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, seite 221-226
• Essen, Nicolai von: Wrede, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, seite 638-639
• Wrede af Elimä nr 44, www.adelsvapen.com
• Wrede nr 27, www.adelsvapen.com
• Gabriel Anrep, Wrede af Elimä nr 44; Wrede nr 27, SVENSKA ADELNS ÄTTAR-TAFLOR UTGIFNA AF GABRIEL ANREP., Afdelning 4. Skytte af Duderhoff - Östner, jemte tillägg, rättelser och slutord, STOCKHOLM, 1864. P. A. NORSTEDT & SÖNER, Kongl. Boktryckare, s. 653-660