ÜRO pagulasamet
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (inglise keeles Office of the United Nations High Commissioner for Refugees, lühend UNHCR) on ÜRO talitus, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada pagulasi, kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule repatrieerumisele, kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub Šveitsis Genfis. Amet on ÜRO Arenguprogrammi liige.[1] UNHCR on pälvinud kaks Nobeli rahuauhinda (1954. ja 1981. aastal) ja 1986. aastal Balzani humanismi, rahu ja vendluse auhinna.[2] AjaluguRahvaste Liiga laialemineku ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni moodustamise järel oli rahvusvaheline üldsus teadlik II maailmasõjale järgnenud sõjapõgenike kriisist. 1947. aastal moodustas ÜRO Rahvusvahelise pagulasorganisatsiooni (IRO, International Refugee Organization).[3] Rahvusvaheline pagulasorganisatsioon oli esimene rahvusvaheline amet, mille eesmärgiks oli tegeleda põhjalikult pagulaste elu kõigi külgedega. Palgulasorganisatsiooni eelkäijaks oli 1944. aastal loodud ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon, mille eesmärgiks oli osutada kaasabi miljonitele II maailmasõja tagajärjel Euroopas ümberasustatud inimestele.[3] 1940. aastate lõpul langes IRO ebasoosingusse, kuid ÜRO nõustus, et ülemaailmsete pagulastega seotud küsimusteringi üle järelevaatamiseks on vajalik eraldi asutuse olemasolu. Vaatamata Peaassamblees peetud tulistele vaidlustele moodustati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pagulaste ülemvoliniku amet siiski Peaassamblee 1949. aasta detsembri otsusega 319 (IV) Peaassambleele alluva organina. ÜRO liikmesriikide lahkhelide tõttu alalise asutuse moodustamise suhtes oli organisatsioon algselt mõeldud tegutsema kolm aastat, alates 1951. aasta jaanuarist.[3] UNHC mandaat sätestati algselt ÜRO Peaassamblee 1950. aasta otsusele 428 (V) lisatud UNHC põhikirjas. Kõnealust mandaati on järgnevalt laiendatud arvukate Peaassamblee ja selle Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) otsustega.[3]. UNHCR,
Varsti pärast Pagulasseisundi konventsiooni allkirjastamist sai selgeks, et pagulastega seonduvad probleemid ei piirdu üksnes Euroopaga. 1956. aastal oli UNHCR kaasatud vastuste koordineerimisse Ungari ülestõusule. Aasta hiljem oli UNHCR ülesandeks tegelda hiina pagulastega Hongkongis, samuti Alžeeria iseseisvussõja eest Marokosse ja Tuneesiasse põgenenud alžeeria sõjapõgenikega. Vastused olid märgiks laiemaulatuslikuma, ülemaailmse mandaadi algusele pagulaste kaitsmisel ja neile humanitaarabi osutamisel.[3] 1960. aastatel alanud dekoloniseerimine pani alguse laialdasele pagulusliikumisele Aafrikas, mis oli väljakutseks ka UNHCR-le ja viis selle tegevusala avardumisele; erinevalt Euroopa pagulaskriisidele ei olnud Aafrikas kestvad lahendused võimalikud ning paljud ühest riigist põgenenud pagulased sattusid neile varjupaika pakkunud riikides ebastabiilsusest tulenevatele uutele probleemidele. Aastakümnendi lõpuks oli kaks kolmandikku UNHCR-i eelarvest suunatud Aafrikale ning organisatsiooni peatähelepanu pöördus ainult ühe aastakümne jooksul varem domineerinud Euroopa suunalt Aafrikale.[3] 1970. aastatel jätkas UNHCR pagulastega seotud tegevus levikut üle maailma, massilise Ida-Pakistani pagulaste väljarändega Indiasse, varsti pärast Bangladeshi moodustumist. Aasiaga seotud muredele lisandus ka Vietnami sõda ja sellega kaasnenud miljonid sõjapõgenikud.[3] ÜlesandedUNHCR moodustati 1950. aasta 14. detsembril[4] ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsiooni järeltulijana. Amet on volitatud juhtima ja kooskõlastama rahvusvahelist tegevust, mis on suunatud pagulaste kaitsele ja nende murede ülemaailmsele lahendamisele. Ameti põhiülesandeks on kaitsta pagulaste õigusi ja heaolu. UNHCR püüdluseks on tagada, et igaühel oleks võimalus teostada oma õigust otsida asüüli ja leida turvaline varjupaik teises riigis, valikuvõimalusega naasta vabatahtlikult koju, integreeruda asukohariiki või asuda ümber kolmandasse riiki. UNHCRi volitusi on järk-järgult laiendatud, hõlmamaks kaitse ja humanitaarabi pakkumist isikutele, keda amet kirjeldab kui "murealuseid" (persons "of concern"), kaasa arvatud sisemaiselt ümberasustatud isikud (IDP), kes on hõlmatud pagulase legaaldefinitsiooniga vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1951. aasta Pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta protokollile ja 1969. aasta Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni konventsioonile. UNHCR-i peamised lähetused on praegu tegevad Liibanonis, Lõuna-Sudaanis, Tšaadis/Darfuris, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Iraagis, Afganistanis ja lisaks ka Keenias – osutamaks kaasabi ja teenuseid sisemaiselt ümberasustatud isikutele ja pagulastele. Palestiina mandaatSuurem osa Palestiina pagulasi – need, kes asuvad Läänekaldal, Gaza tsoonis, Liibanonis, Süürias ja Jordaanias – ei ole UNHCR vastutusalas, vaid on see-eest vanema organi, 1949. aasta detsembris moodustatud Lähis-Ida Palestiina põgenike abistamiseks ellu kutsutud ÜRO Agentuuri (UNRWA, United Nations Relief and Works Agency for Palestine Refugees in the Near East) vastutusalas. UNRWA-l on "põgeniku" kohta märksa avaram definitsioon kui UNHCR-l. UNRWA "põgeniku" määratlus hõlmab mitte üksnes põgenikke endid, vaid ka nende järglasi piiramatuks tähtajaks; definitsioon hõlmab siiski ainult 1948. ja 1967. aasta Araabia-Iisraeli sõdade põgenikke. Avalikkuse teadlikkuse edendamineViimasel ajal on kutsutud ellu uusi programme eesmärgiga toetada ja suurendada teadlikkust probleemide kohta, millega puutuvad kokku pagulased kogu maailmas. AuhinnadUNHCR Nanseni pagulaste auhinda on alates 1954. aastast igal aastal antud isikule või organisatsioonile tunnustuseks väljapaistva panuse eest pagulaste, ümberasustatud või kodakondsuseta isikute abistamisele suunatud üritusse. UNHCR on pälvinud Nobeli rahuauhinna kahel korral, 1954. ja 1981. aastal.
UNHCR hoolealusedUNHCR-i aruande kohaselt kuulub 2007. aasta 1. jaanuari seisuga UNHCR mandaadi alla kokku 21 018 589 üksikisikut.
Koosseis2008. aasta aprilli seisuga oli UNHCR-is rakendatud 6351 inimest 117 riigis.[5] ÜlemkomissaridÜlemkomissari ametit on pidanud järgmised inimesed:
Enne UNHCR moodustamist tegeles pagulastega Rahvaste Liiga egiidi all alates 1922. aastast Fridtjof Nansen. Ülemkomissar António Guterrese erisaadikPärast kümneaastast teenistust hea tahte saadikuna ülendati Angelina Jolie 2012. aastal ülemkomissari erisaadikuks. Hea tahte saadikudUNHCR esindajateks on ka UNHCR hea tahte saadikud, kelleks praegu on
Varasemad saadikud: Viited
Välislingid
|