Ühekroonine meenemünt (1999)

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See 1999. aastal vermitud 1-kroonine meenemünt on pühendatud 130 aasta möödumisele I üldlaulupeost 1869. aastal.

Tegemist on meenemündiga mida vermiti 100 000 tk, ehkki esialgne planeeritud maksimumtiraaž oli 130 000, mis on tiraažina märgitud ka mündi pakendil. Münt on poskaardi suuruse lehe keskel, läbipaistvast plastikust katte all (nii et mündi mõlemad küljed on nähtavad). Mündid on vermitud Leedu Rahapajas ning neid müüakse Eesti Panga muuseumis hinnaga 4 eurot tükk.

Münt on eriline selle poolest, et see on üks väheseid Eesti münte, millele ei ole kolme lõvi või riigivapi kujutist, samuti on see on esimene (ja seni ainus) Eesti mitteväärismetallist meenemünt, mis ei ole mõeldud kasutamiseks igapäevases käibes.

Mündi ja selle pakendi on kujundanud skulptor Mati Karmin. Münt on kuldkollast värvi ning kaalub 5 grammi, läbimõõt on 2,325 sentimeetrit ning selle serv on katkendlikult rihveldatud.

Mündi esiküljel on pääsuke mille kohal on legend "EESTI VABARIIK" ning mille all on vermimise aasta "1999".

Mündi tagaküljel on Tallinna laululava kujutis mille all nimiväärtus "1 kroon".

Pakendi ühel küljel on kaasaegse laulupeo ajal tehtud Tallinna laululava pilt, teisel küljel on Tõstamaa laulukoori pilt aastast 1865, Eesti Panga presidendi Vahur Krafti pühendus eesti ja inglise keeles ning mündi vermimise andmed. Pühenduse eestikeelne teks on:

130 aastat on Eesti laulupidudel lauldud - nii murest kui rõõmust, vabaks saamisest ja vabadusest. Olgem koos, vabadena ja lauldes.

• 1933. aasta X üldlaulupeole pühendatud meenemünt
• 1934. aasta ühekroonine münt
• Ühekroonine münt (hõbedavärviline)
• Eesti Vabariigi meenemündid
• Eesti kroon