Share to:

 

A. Q. M. Mahbub

feccere e Republique 1931

A. Q. M. Mahbub ko ganndo leydi Bangladesh, ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal to Bangabandhu. Ko o gonnooɗo jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar to duɗal jaaɓi haaɗtirde Geography e Environnement.

O gollotoo ko e tiitooɗe taariindi, yah-ngartaa yimɓe e peewnugol gure.[2]

Nguurndam

Mahbub timmini BSc mum e hitaande 1975, MSc mum e hitaande 1976 to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar.[3][4] Duuɓi ɗiɗi caggal ɗuum, o naati toon e duɗal jaaɓi haaɗtirde, o woni jannginoowo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Geography.[3][5]

O heɓi doktoraa makko e hitaande 1986 to duɗal jaaɓi haaɗtirde Canterbury to leydi Nuwel Selannde, ngam winndannde makko wiyeteende “Mobilité de la population dans la rural de Bangladesh: la circulation des personnes travailleurs”.[3][4][6] Caggal ɗuum o jokki e jannginde to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar, o wonti porfeseer timmuɗo to duɗal jaaɓi haaɗtirde Geography e Environnement e hitaande 1997.[3]

Caggal nde o woppi golle to duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar, o toɗɗaa ko cukko hooreejo duɗal jaaɓi haaɗtirde ganndal e karallaagal (BSMRSTU), Gopalganj e hitaande 2020.[5]

E lewru feebariyee 2022, Mahbub hawri e jannginooɓe e almudɓe BSMRSTU ngam seppooji ngam salaade ƴattaade almuudo gooto.[7] O gaañiiɗo nde seppooɓe ɓee njani e maɓɓe, ɓe mbiyaa ko terɗe fedde wiyeteende Chatra to Bangladesh.[8][9] Caggal balɗe nay seppooji, diiso jaŋde, ngo Mahbub ardii, dartini jaŋde balɗe tati.[10]

Binndanɗe

Mahbub, A. Q. M. (1983). Mobiliteer yimɓe e nder laddeeji Bangladesh : Cirkulaasiyoŋ yimɓe gollotooɓe (PhD). Duɗal jaaɓi haaɗtirde Kanterbury. waɗde:10.26021/7442.

Mahbub, A. Q. M. (1997). Gikkuuji dillooji yimɓe gollotooɓe e nder leydi Bangladesh : cirkulaasiyoŋ ladde-ladde e ladde-gure. Porogaraam jaŋde wuro, Departemaa Geografi e Taariindi, Duɗal jaaɓi haaɗtirde Dakaar. ISBN 978-984-510-012-0. OCLC 40142751.

Anjeel, Gustawo; Lance, Piyeer; Barden-O’Falon, Janin; Lislaam, Nazruul; Mahbuu, AQM; Nazem, Nurul Islaam (8 juin 2009). "Binnditagol 2005 e kartal nokkuuji ɓuttiɗi e nder leydi Bangladesh: diisnondiral, cuɓagol njeñtudi e kuutoragol". Jaaynde winndereere ko faati e geɗe cellal. 8 (1): 32. Dowlaaji 10.1186/1476-072X-8-32. ISSN 1476-072X. PMC 2701942. PMID 19505333.

Mahmuud, Riffaat; Mahbub, A. Q. M. (2018). "Mahngo duundeeji ɗi ngalaa semmbe ngam haɓaade caɗeele tago: Laawol tawtoreede". Deftere mbayliigu weeyo. Funndoowo. pp. 1-30. Doi:10.1007/978-3-319-71025-9_107-1. ISBN 978-3-319-71025-9. S2CID 134986489.

Tuugnorgal

"Prof AQM Mahbub VC keso BSMRSTU". Samakal. Mooftaa ko e asli mum ñalnde 16 lewru Duujal 2021. Ƴeewtaa ko ñalnde 2 lewru Duujal 2020.

"Urbanisaasiyoŋ mo cellaani, mo fotaani". Hoodere ñalnde kala. 20 oktoobar 2016. Ƴeewtaa ko 10 feebariyee 2021.

"Dr. A. Q. M. Mahbub". Departemaa Geografi e Taariindi. Mooftaa ko e asli mum ñalnde 3 lewru feebariyee 2020. Ƴeewtaa ko ñalnde 9 lewru feebariyee 2021.

"Prof AQM Mahbub toɗɗaama VC BSMRSTU". Hoodere ñalnde kala. 2 suwee 2020. Ƴeewtaa ko 7 feebariyee 2021.

"Dr Mahbub wontii VC keso BSMRSTU". Duuɓi Asii. Banngalteer. 4 suwee 2020.

Mahbub, A. (1986). Mobiliteer yimɓe e nder laddeeji Bangladesh : Cirkulaasiyoŋ yimɓe gollotooɓe (Tesis doktoraa). Defterdu wiɗtooji UC, to duɗal jaaɓi haaɗtirde Canterbury. waɗde:10.26021/7442. hdl:10092/4378.

"6 nanngaama ngam ƴattaade almuudo Gopalganj". Hoodere ñalnde kala. 26 feebariyee 2022.

Saha, Manoj (15 Duujal 2022). "Nayi mbaɗaama to Khulna ngam warde debbo". Jaaynde Dakaar.

"Jeego'o nanngaama ko seppooji on". Duuɓi Kesi. 26 feebariyee 2022.

Saha, Manoj (28 feebariyee 2022). "Gang-rape almuudo: Almuɓɓe duɗal jaaɓi haaɗtirde Gopalganj anndinii fitinaaji kesi". Jaaynde Dakaar.

Index: pl ar de en es fr it arz nl ja pt ceb sv uk vi war zh ru af ast az bg zh-min-nan bn be ca cs cy da et el eo eu fa gl ko hi hr id he ka la lv lt hu mk ms min no nn ce uz kk ro simple sk sl sr sh fi ta tt th tg azb tr ur zh-yue hy my ace als am an hyw ban bjn map-bms ba be-tarask bcl bpy bar bs br cv nv eml hif fo fy ga gd gu hak ha hsb io ig ilo ia ie os is jv kn ht ku ckb ky mrj lb lij li lmo mai mg ml zh-classical mr xmf mzn cdo mn nap new ne frr oc mhr or as pa pnb ps pms nds crh qu sa sah sco sq scn si sd szl su sw tl shn te bug vec vo wa wuu yi yo diq bat-smg zu lad kbd ang smn ab roa-rup frp arc gn av ay bh bi bo bxr cbk-zam co za dag ary se pdc dv dsb myv ext fur gv gag inh ki glk gan guw xal haw rw kbp pam csb kw km kv koi kg gom ks gcr lo lbe ltg lez nia ln jbo lg mt mi tw mwl mdf mnw nqo fj nah na nds-nl nrm nov om pi pag pap pfl pcd krc kaa ksh rm rue sm sat sc trv stq nso sn cu so srn kab roa-tara tet tpi to chr tum tk tyv udm ug vep fiu-vro vls wo xh zea ty ak bm ch ny ee ff got iu ik kl mad cr pih ami pwn pnt dz rmy rn sg st tn ss ti din chy ts kcg ve 
Prefix: a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 
Kembali kehalaman sebelumnya