Share to:

Nyimpfu

xifaniso xa nyimpfu

Nyimpfu i xihari lexi fuyiwanga ngopfu ngopfu emapurasini xina voya byo fuwa na swona xi fuyeriwa voya,xikhumba na masi ya xona.[1] Nyimpfu yina khwiri rinwe leri avanyisiweke ri huma swiphemu swa mune,xiphemu xo sungula xivitaniwa rumen hi laha ku virisiwaka kona swakudya swi thlela swi fayeleriwa,xa vumbirhi kuva reticulum leyi va yi vitanaka xikamarana xa vulombe hi kwalaho ka xivumbeko xa kona rona ri khomelela swakudya leswi nga gayelekangiki,xa vunharhu i omasum yona yi tswonga mati lama humaka eka swakudya leswi gayeriweke,xa vumune i abomasum yona yi tirha ku fana na kwhiri rinene laha yi tirhisaka esidi ku gayela swakudya swi nga se ya eka marhumbu.[2]

Nyimpfu i xihandyana lexi dyaka swimilana leswi vulaka leswaku madyelo ma xona ama katsi nyama. Yi kota ku lemuka makume-ntlhanu wa swikandza swa tinyimpfu kuloni ku ringana malembe mambirhi yi thlela yi tsunduka na swa vanhu.Ku fana na mixaka yinwani ku katsa na vanhu nyipfu ya swikota ku tirhisa marito yo hambana hambana ku kombisa matitwelo ma yona.Nyimpfu yina ku vona kahle ka le matlhelo,matihlo ma yona ma xirhendzevutani ma yi pfumelela ku vona kwalomu ka 360 digirisi kahle kahle ya swi kota ku vona ndhaka yona yinga jikisangi nhloko.[3]

ndlela yinwani leyi tinyimpfu ti vulavurisanaka hiyona na ndzhawu leyi ti rhendzeleke iku twa ku nuhela lokunene. nyipfu yi na tindhawu to nuhwetela emahlweni ka matihlo nale xikarhi ka swikunhwana. Tinyipfu letikulu ta xisati leti vuriwa ti ewe,ti endla vuxaka lebyi tiyeke na swinyimpfana swa tona endzhakunyana ka aku velekiwa. Ti tshama kusuhi na swinyimpfana swa tona ku swi hlohlotela ku landzelela mahanyelo,lama swinyimpfana swi hatlaku ku makhoma. Tinyimpfu ta kota ku tiva ku xinyimpfani xa tona hi xihi hi mpfumawulo.[4]

swihlovo leswi tirhisiweke

  1. "sheep, v.", Oxford English Dictionary (Oxford University Press), 2023-03-02, retrieved 2026-02-28 
  2. "Ruminant animals: Understanding sheep’s digestive system | Stowag". www.stowag.com. Retrieved 2026-02-28. 
  3. Schmoldt, A.; Benthe, H. F.; Haberland, G. (1975-09-01). "Digitoxin metabolism by rat liver microsomes". Biochemical Pharmacology 24 (17): 1639–1641. ISSN 1873-2968. PMID 10. 
  4. "10 fun facts about sheep". BC SPCA (in en-CA). Retrieved 2026-02-28. 

Content Disclaimer

Informasi ini disarikan dari Wikipedia dan disajikan kembali untuk tujuan edukasi. Konten tersedia di bawah lisensi CC BY-SA 3.0. Kami tidak bertanggung jawab atas ketidakakuratan data yang bersumber dari kontribusi publik tersebut.

  1. The information displayed on this website is sourced in part or in whole from Wikipedia and has been adapted for the purpose of restating it. We strive to provide accurate and relevant information, however:
  2. There is no guarantee of absolute accuracy. Wikipedia is an open, collaborative project that can be edited by anyone, so information is subject to change.
  3. It is not intended to constitute professional advice. The content displayed is for informational and educational purposes only. For important decisions (e.g., medical, legal, or financial), please consult a professional.
  4. Content copyright. Wikipedia is licensed under the Creative Commons Attribution-ShareAlike License (CC BY-SA). This means that content may be reused with appropriate attribution and shared under a similar license.
  5. Responsible use. Any risk arising from the use of information from this website is entirely the responsibility of the user.
Prefix: a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

Portal di Ensiklopedia Dunia

Kembali kehalaman sebelumnya