Share to:

Yuropa

Yuropa

Mepe wa misava lowu kombaka tiko-nkulu ra Yuropa

Vundhzawu 10,180,000km2
Ntsengo wa vanhu 742,452,000
Ntlimbano 72.9/km2 (188/sq mi)
Matiko
Swihlalana
Tindzimi Tindzimi ta Yuropa na tinwana

Yuropa i rinwana ra Matiko-nkulu (hi xiyenge xa Politiki) ya nkombo, naswona rivumba ribuwa ra Tiko-nkulu (Hi xiyenge xa Mbangu) ra Yuraxiya. Yuropa ri angarhiwe enwalungwini hi Lwandle ra Akthika, e vupela-dyambu hi Lwandle ra Atlanthika, e dzongeni hi Lwandle ra Meditera, na le vuxeni bya le dzongeni hi Tintshava ta Khakhasu, Lwandle ra Ntima na mati-ndlela lama hlanganisaka Lwandle ra Ntima na Meditera. E vuxeni Yuropa ri avanyisiwa na Axiya hi mati ya Tintshava ta Ura, Nambu wa Ura, na hi Lwandle ra Kaspa.[1]

Yuropa yi funengeta kwalomu ka 10,180,000km2 hi ku anama, kumbe 2% wa Misava hinkwayo. Yuropa, yina matiko ya 50, laha Rhaxiya ringa rona tiko leri kulu ngopfu hi ku anama naswona rithlela riva na vaakatiko vutala kutlula matiko man'wana ya tiko-nkulu leri. Ntsengo wa vaaka tiko va tiko-nkulu leri wu kumbeteriwa kwalomu ka 740 wa timiliyoni.[2] Ntshamelo ma xelo wa tiko-nkulu leri ma hlohloteriwa hi lwandle ra Atlanthika, laha tinguva ti cincacincaka kutlurisa mpimo, ngopfungopfu ekusuhi na ribuwa ra lwandle leri.

Tiko ra Griki ra khale rivoniwa tani hi xihlovo xa nhluvuko wale vupela dyambu,[3][4] naswona endzaku ka mfumo wa xigriki, ku landzerile mfumo wa ma Rhoma, ivi kulandzela nguva ya mpfuxelelo na Rivoningo eka tiko nkulu leri. Kusukela eka nguva ya kutsumbula, ku hlanganisa na nguva ya tinkomponi, Yuropa yi rhangerile matiko ya misava eka minhluvuko yo tala. exikarhi ka malembe xidzana ya 16 kuya eka 20, Tihulumendhe ta matiko ya Yuropa, ti lawule matiko ya Amerikha wa le N'walungu na le Dzongeni, matiko ya Afrika hi kutala, Oxeniya na matiko yo tala ya le Axiya.

Kusunguriwa ka nguva wa tinkomponi, luku sunguleke e tikweni ra Brithani eku heleni ka lembe-xidzana ra vu 18, kutisile nhluvuko lowukulu eka timhaka ta ikhonomi, ndzhavuko, na mahanyele ya vanhu. Hivumbirhi bya Tinyimpi ta misava, ti lweriwile etikweni-nkulu leri, naswona tihoxe xandla eku hungutekeni ka matimba ya tiko-nkulu leri emisaveni, naswona rihambukela matiko ya Amerikha na Rhaxiya.[5] Hi nguva wa Nyimpi yo titimela, Yuropa ayi tsemiwe exikarhi ka NATO evupela dyambu na Xipfumelelwano xa Warsaw evuxeni, kufikela eka nguva ya Kulwela Ntshuxeko ka malembe ya 1989 na Kuwisiwa ka khumbi ra Berlin.

Hilembe ra 1955, Huvo ya Yuropa yi simekiwile endzaku ka nkulumo ya Nkul, Winston Churchill, leswaku yihlanganisa Yuropa eka tipakani leti fanaka. Huvo leyi yihlanganise matiko hinkwawo ya tiko-nkulu leri, handle ka Belarus, Kazakhstan na Dorobha ra Vatikhani. Kuhlanganisiwa ka matiko man'wana eka huvo leyi ku tise ku simekiwa ka Nhlangano wa Matiko ya Yuropa.[6] Mali leyi tirhisiwaka etikweni-nkulu leri yi vuriwa Yuro.

Mintshaho

  1. Microsoft Encarta Online Encyclopedia 2007. ""Europe"". Archived from the original on 2007-12-14. Retrieved 2007-12-27. 
  2. "World Populations Prospects, the 2015 RevisionS". United Nations - Department of Economic and Social Affairs - Population Division.
  3. Kim Covert (1 July 2011). Ancient Greece: Birthplace of Democracy. Capstone. p. 5. ISBN 978-1-4296-6831-6. "Ancient Greece is often called the cradle of western civilization. ... Ideas from literature and science also have their roots in ancient Greece." 
  4. Ricardo Duchesne (7 February 2011). The Uniqueness of Western Civilization. BRILL. p. 297. ISBN 90-04-19248-4. "The list of books which have celebrated Greece as the “cradle” of the West is endless; two more examples are Charles Freeman's The Greek Achievement: The Foundation of the Western World (1999) and Bruce Thornton's Greek Ways: How the Greeks Created Western Civilization (2000)" 
  5. National Geographic, 534.
  6. "The European union—a federation or a confederation?". Retrieved 4 August 2017. 

Content Disclaimer

Informasi ini disarikan dari Wikipedia dan disajikan kembali untuk tujuan edukasi. Konten tersedia di bawah lisensi CC BY-SA 3.0. Kami tidak bertanggung jawab atas ketidakakuratan data yang bersumber dari kontribusi publik tersebut.

  1. The information displayed on this website is sourced in part or in whole from Wikipedia and has been adapted for the purpose of restating it. We strive to provide accurate and relevant information, however:
  2. There is no guarantee of absolute accuracy. Wikipedia is an open, collaborative project that can be edited by anyone, so information is subject to change.
  3. It is not intended to constitute professional advice. The content displayed is for informational and educational purposes only. For important decisions (e.g., medical, legal, or financial), please consult a professional.
  4. Content copyright. Wikipedia is licensed under the Creative Commons Attribution-ShareAlike License (CC BY-SA). This means that content may be reused with appropriate attribution and shared under a similar license.
  5. Responsible use. Any risk arising from the use of information from this website is entirely the responsibility of the user.
Prefix: a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

Portal di Ensiklopedia Dunia

Kembali kehalaman sebelumnya