Albert RepsonAlbert Repson (vene keeles Альберт Густавович Репсон; 4. november 1921; Moloma küla, Nikolski maakond, Põhja-Dvina kubermang (endine Vologda kubermang), Nõukogude Venemaa; praegu Oparino linnapiirkond, Oparino rajoon, Kirovi oblast, Venemaa – 22. august 1995 Tallinn) oli NSV Liidu sõjaväelane (major) ja Eesti NSV tööstustegelane. 1939. aastal kolis perekond Krasnodari kraisse Otradnaja rajooni Novo-Estonovskoje külla, kus Albert lõpetas külakooli. Seejärel jõudis ta õppida kaks aastat Armaviri Toiduainetööstuse Tehnikumis, kui Nõukogude–Saksa sõja alguses 1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Ta suunati tööpataljonidesse, kus ta osales kaitseehitiste rajamisel Ukraina NSV-s Rivne oblastis ja Põhja-Kaukaasias. 1942. saadeti ta formeeritavasse Eesti korpusse. 1943 lõpetas ta Podolski Jalaväekooli ja sai leitnandi auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales praeguse Pihkva ja Leningradi oblasti vallutamises Saksa vägede käest. 925. Laskurpolgu 1. pataljoni Repsoni rood osales Laskurkorpuse koosseisus 29. septembril 1944 Suure Väina dessandis Muhu saarele. Katkend tema teenete kirjeldusest NSV Liidu kangelase nimetuse saamise taotluses:
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 24. märtsist 1945 "ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise ja ülesnäidatud mehisuse ning kangelaslikkuse eest võitluses Saksa fašistlike röövvallutajatega" anti leitnant Albert Repsonile Nõukogude Liidu kangelase nimetus, Lenini orden ja Kuldtähe medal nr 4555. Pärast ravi osales veel Kuramaa lahingutes.
Tunnustus
Viited
Välislingid |