Arnold Rüütel

See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2015) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Arnold Rüütel
Arnold Rüütli ametlik portree Eesti Vabariigi presidendina
3. Eesti Vabariigi President
Ametiaeg 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006
Eelnev	Lennart Meri
Järgnev	Toomas Hendrik Ilves
Eestimaa Rahvaliidu[a] esimees
Ametiaeg 1994–2001
Järgnev	Villu Reiljan
VIII ja IX Riigikogu liige
Ametiaeg 1995–2001
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees
Ametiaeg 1990–1992
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja.
Ametiaeg 1983–1990
Eelnev	Johannes Käbin
Eesti NSV Ülemnõukogu VII, VIII, IX, X ja XI ja XII[b] koosseisude saadik
Ametiaeg 1967–1990
Isikuandmed
Sünniaeg	10. mai 1928 Saaremaa
Surmaaeg	31. detsember 2024 (96-aastaselt)
Abikaasa	Ingrid Rüütel (a. 1958)
Lapsed	Maris (sündinud 1958), Anneli (sündinud 1965)
Alma mater	Eesti Põllumajanduse Akadeemia
Elukutse	poliitik, põllumajandusteadlane
Tunnustus	Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2001) Riigivapi ketiklassi teenetemärk (2008) Loend...
Autogramm
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	agronoomia
Tuntumad tööd	"Eesti NSV piimakarjakasvatuse kontsentreerimine" (kandidaaditöö)
Doktoritöö	"Piimatootmise tehnoloogia täiustamine loomakasvatuse intensiivistamise tulemusel" (1991)

Arnold Rüütel (10. mai 1928 Pahavalla küla, Laimjala vald – 31. detsember 2024) oli Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti president aastatel 2001–2006.

Nõukogude ajal oli ta EKP Keskkomitee sekretär ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja.

Aastatel 1963–1969 oli ta Tartu Näidissovhoosi direktor^[1] ja 1969–1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor.

1994. aastal valiti ta Eesti Maarahva Erakonna esimeheks. 1999 sai sellest Eestimaa Rahvaliit ning sinna liitusid kaks teist erakonda. Rüütlist sai aastal 2000 erakonna auesimees. Ta oli ka VIII ja IX Riigikogu liige.

Arnold Rüütel on olnud Eesti Looduskaitse Seltsi ja Forseliuse Seltsi esimees ning juhtinud ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni. Ta oli 20. Augusti Klubi ja Eesti Rooma Klubi liige ning mitme seltsi auliige.

Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas. Ta oli ristitud õigeusu kirikus^[2].

1946–1949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna Kuressaare agrojaoskonna vanemagronoomina^[3]. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tööstuskooli õpetaja.

Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor^[3]. Tartu näidissovhoosi direktori ametis^[1] olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal.

Aastal 1969^[3] valiti Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles ka teadustööga.

Töö kõrvalt on Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ning hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. Ta asutas ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise.

Arnold Rüütel oli ka Rahvusvahelise Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. See organisatsioon on eelkõige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Nõukogude armee jäetud reostusest ja selle tagajärgedest ning hoida Eesti järeltulevatele põlvedele puhta ja loodussõbralikuna. Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. See ühendus on oma hoole alla võtnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning pühendunud väikesadamate taastamisele ja rajamisele.

• 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum
• 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal
• 1972 põllumajandusteaduste kandidaat
• 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori väitekirja

• 1949–1950 Saaremaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom
• 1950–1955 armeeteenistus;
• 1955–1957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja
• 1957–1963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik
• 1963–1969 Tartu Näidissovhoosi direktor
• 1969–1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor
• 1969 – Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees^[3]
• 1977–1979 EKP Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal
• 1977 – Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal ja EKP Keskkomitee büroo liige
• 1979–1983 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja
• 1983–1990 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees

  

• 1990 – oktoober 1992 Eesti NSV Ülemnõukogu (ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) esimees
• 1991–1992 Põhiseaduse Assamblee liige
• 1993–2001 Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktor
• 1994–1999 Eesti Maarahva Erakonna esimees
• 1999–2000 Eestimaa Rahvaliidu esimees

  

• 2000–2001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees
• 1995–2001 Riigikogu liige
• 1995–1997 Riigikogu aseesimees
• 1995–1999 koalitsiooninõukogu esimees
• 1995–1999 Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht
• 1995–1999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees
• 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 Eesti president
• 2007. aastast Eestimaa Rahvaliidu auesimees, 2012–2024 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees

• 1946 astus ELKNÜ liikmeks ^[viide?]
• 1964. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse.
• 1966–1971 oli ta EKP Keskkomitee liikmekandidaat.
• 1971. aastast oli ta EKP Keskkomitee liige.
• 1977. aastast oli ta EKP Keskkomitee sekretär.
• 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu VII ja VIII koosseisu saadik ning Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
• 20. veebruaril 1988 üle kantud televisioonikõnes kritiseeris ta Balti küsimuse ülestõstmist USA poliitikute poolt ning märkis muu hulgas: "Teatud osa välismaiste propagandakanalite ning ka mõnede Ameerika Ühendriikide poliitikategelaste poolt on viimasel ajal eriti teravalt üles tõstetud nn Balti küsimus. Selleks kasutatakse 70 aasta möödumist Oktoobrirevolutsiooni võidu tõttu võimalikuks saanud omariikluse väljakuulutamisest Baltimaades. Laialdaselt arutatakse tol ajal toimunud sündmusi, pannakse kahtluse alla 1940. aastal toimunud nõukogude võimu taaskehtestamine ning Nõukogude Liiduga liitumise seaduspärasus ning õiguslikkus, püütakse maha kriipsutada kõike pärastsõjajärgseil aastakümnetel meie vabariigi elus saavutatut. Siin on igal realistlikult mõtleval inimesel selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla, sest see käiks ju vastu meie rahva praegustele olemuslikele majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele."^[4]
• Hiljem samal aastal oli tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel (16. november 1988) ning ta kogus mujal maailmas tuntust selle deklaratsiooni kaitsjana konfliktis Nõukogude Liidu keskvõimudega.^[viide?]
• 1990. aasta märtsis sai Arnold Rüütel uue, varasematest oluliselt vabamate valimiste tulemusena moodustunud Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu liikmeks ning seejärel valis Ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest", milles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks.
• Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu viimane esimees, kuni selle volituste lõppemiseni ja vastvalitud Riigikogu ametisse astumiseni oktoobris 1992.
• 12. mail 1990 loodi Arnold Rüütli algatusel Tallinnas Balti Riikide Nõukogu, mis iseseisvusvõitluse seisukohalt etendas olulist osa Balti riikide ühisrinde loomisel.
• 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest".
• 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel.
• 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros ÜRO keskkonnakonverentsil.
• 1991–1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseaduse Assamblee liige.
• 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale, kogudes esimeses voorus 43% valijate häältest.
• 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks.
• 1994–2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei Maarahva Erakonna esimees. 1999. aastast kannab partei nimetust Eestimaa Rahvaliit.
• 1995 valiti Arnold Rüütel Riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni juhiks ja Balti Assamblee Presiidiumi esimeheks vaheaegadega kuni aastani 1999.
• 21. septembril 2001 valis valijameeste kogu Arnold Rüütli Eesti Vabariigi presidendiks.
• Vabariigi presidendi ametisse nimetamise tseremoonia toimus Toompea lossis 8. oktoobril 2001.
• 14. augustil 2006 esines Arnold Rüütel Eesti Keskerakonna erakorralise volikogu ees ning vastas küsimustele. Ta andis nõusoleku kandideerida valijameeste kogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Volikogu valis 94 häälega erakonna presidendikandidaadiks Arnold Rüütli. Ene Ergma sai kolm ja Toomas Hendrik Ilves kaks häält.
• 23. septembril 2006 valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks kandideerinud Arnold Rüütel kogus 162 häält Toomas Hendrik Ilvese 174 hääle vastu ega osutunud valituks.
• 9. oktoobril 2006 andis ta oma volitused presidendina üle Toomas Hendrik Ilvesele.
• 28. märtsil 2007 kiitis Eestimaa Rahvaliidu juhatus heaks tema avalduse, milles ta soovis astuda uuesti erakonda, ja nimetas ta ühtlasi erakonna auesimeheks. Seda ametit pidas ta ka aastatel 2000–2001. Auesimeheks jäi Rüütel ka pärast Rahvaliidu liitumist Eesti Rahvusliku Liikumisega, mille käigus kujunes parteist Eesti Konservatiivne Rahvaerakond^[5].
• 2016. aasta presidendivalimiste ajal kutsus üles valima presidendiks Mart Helmet^[6].
• 26. juunil 2024 astus välja Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast^[7].

• 1981–1988 Eesti Looduskaitse Seltsi esimees; 1989 Eesti Looduskaitse Seltsi auliige
• 1989–2002 B. G. Forseliuse Seltsi esimees; 2002 B. G. Forseliuse Seltsi auesimees
• 1993 asutas Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi
• 1993–2001 ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president
• 1993–2001 liikumise Hoia Eesti Merd esimees, 2002 auesimees
• 1994 20. Augusti Klubi liige
• 1999 MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum liige
• 2002 Tallinna Botaanikaaia Sõprade Seltsi liige

Eesti Põllumajandusakadeemia rektorina töötades tegeles Rüütel intensiivselt teadustööga. Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat.

Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley Kolledži audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Püha Istváni ülikooli audoktor.

Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö.

1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile.

• 1976 Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja^[8]
• 1989 TTÜ suur teenetemedal "Mente et Manu" (nr 1)
• 1991 Bentley College'i (USA) audoktor
• 1991 Eesti Põllumajandusülikooli audoktor
• 1993 Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor
• 2002 Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige
• 2002 Helsingi Ülikooli (Soome) audoktor
• 2002 Ukraina Riikliku Põllumajandusülikooli audoktor
• 2002 Ülemaailmse Rotary liikumise teenetemärk
• 2002 Rahvusvahelise Sõjaväespordi Komitee ordeni Suurpael
• 2002 Andres Bello mälestusmedal nr 1
• 2002 Napoli II ülikooli audoktor
• 2002 Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, akadeemik
• 2002 Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige
• 2002 Raoul Wallenbergi Sihtasutuse auliige
• 2002 Šoti Klubi auliige
• 2003 Kaitseliidu Valgeristi I järgu teenetemärk
• 2004 Püha Istváni ülikooli audoktor
• 2004 Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor
• 2004 Jerevani Riikliku Ülikooli audoktor
• 2005 Ülemaailmse Rotary liikumise aumärk
• 2005 Läti Põllumajandusülikooli audoktor
• 2006 Jõgevamaa Vapimärk
• 2007 aasta eurooplane
• 2009 Tallinna vapimärk
• 2009 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
• 2009 Kuressaare linna aukodanik^[9]

• 2001 Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk^[10]
• 2008 Riigivapi ketiklassi teenetemärk^[11]

• Soome Valge Roosi Rüütelkonna Suurrist ketiga 2001
• Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni Suurrist 2002
• Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist 2002
• Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002
• Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003
• Portugali Prints Dom Henrique'i ordeni suurkett 2003
• Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003
• Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003
• Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003
• Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonežski orden 2003
• Küprose Vabariigi Makarios III ordeni suurkett 2004
• Itaalia Vabariigi Teeneteordeni Suure Risti kett 2004
• Islandi Vabariigi Hauka orden 2004
• Leedu Vabariigi Vytautas Suure ordeni kett 2004
• Slovakkia Vabariigi Valge Topeltristi esimese klassi orden 2005
• Läti Kolme Tähe ordeni Komandöri Suurrist 2005

Nõukogude Liit

• 1964 orden "Austuse märk"
• 1971 Lenini orden
• 1981 Rahvaste Sõpruse orden 1988 Tööpunalipu orden ("Трудовое Красное Знамя")

Arnold Rüütel abiellus Ingrid Ruusiga 1958. aastal. Ingrid Rüütel on rahvamuusikateadlane. Neil on tütred Maris (1958) ja Anneli (1965).

• Arnold Rüütli publikatsioonide loend
• Kadriorgia
• 1992. aasta Eesti presidendivalimised
• 1996. aasta Eesti presidendivalimised
• Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel

• ^a – Kuni 1999. aastani kandis erakond nime Eesti Maarahva Erakond.
• ^b – Kuni 8. maini 1990 kandis nime Eesti NSV XII Ülemnõukogu, seejärel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arnold Rüütel

Tsitaadid Vikitsitaatides: Arnold Rüütel

• "Arnold Rüütel sai Eesti uueks presidendiks" Postimees, 21. september 2001
• Argo Ideon: "Rüütel: sõna «kommunism» on minu puhul ülearune" Postimees, 22. september 2001
• "Erakonnad lubavad Rüütli omaks võtta" Postimees, 22. september 2001
• "Uus ja vana president" Postimees, 9. oktoober 2001
• Illar Mõttus: "President toetub teadlastele" Virumaa Teataja, 9. oktoober 2001
• Urmas Klaas: "Rüütel: võõrandumisest päästab poliitikute häbitunde taastamine" Postimees, 16. november 2001
• "Kuidas Arnold Rüütli pilt ENEst välja jäi" Eesti Ekspress, 21. veebruar 2005
• Allar Viivik: "Suveräänsusdeklaratsioon sündis presidendi korteris" Õhtuleht, 16. november 2002
• Postmargid: Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel 75/ 272-24.04.03
• "Uus raamat: Tagasiteel tulevikku. August ´91"
• Arnold Rüütli bibliograafia Eesti Rahvusraamatukogu Vabariigi Presidendi bibliograafia andmebaasis
• Arnold Rüütel Eesti Vabariigi Presidendi kodulehel
• Mait Raun: "Arnold Rüütli neli nägu"
• Alo Lõhmus: "Rüütel käsutas KGB Desintegraatori kallale", 29. august 2006
• Aarne Ruben: "Kui asju juhtis raudteemees" Maaleht, 14.september 2006
• Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19.
• Juubeli puhul | Arnold Rüütli sügavamõtteliste vastuste generaator Eesti Ekspress, 10. mai 2023
• Peeter Ernits: kümme olulist fakti Arnold Rüütli elust ERR, 1. jaanuar 2025

v r Eesti presidendid
Vabariigi President	Konstantin Päts (1938–1940)
Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis	Jüri Uluots (1940–1945) · August Rei (1945–1963) · Aleksander Warma (1963–1970) · Tõnis Kint (1970–1990) · Heinrich Mark (1990–1992)
Vabariigi Presidendid	Lennart Meri (1992–2001) · Arnold Rüütel (2001–2006) · Toomas Hendrik Ilves (2006–2016) · Kersti Kaljulaid (2016–2021) · Alar Karis (2021–)