|
Eesti Vabariigi Eriteenistus
Eesti Vabariigi Eriteenistus oli Eesti Politseiameti alluvuses ja hiljem siseministri valitsemisalas tegutsenud riigiasutus. Riikliku Politseiameti Eriteenistus moodustati 1991. aastal ja reorganiseeriti 1992. aasta 26. märtsist Eesti Vabariigi Eriteenistuseks. Siseministeeriumi Eriteenistus15. mail 1990. aastal toimus Tallinnas Toompeal, Toompea lossi esisel platsil Interliikumise organiseeritud Eesti taasiseseisvumisprotsessi vastane miiting, mis kasvas üle vägivaldseks meeleavalduseks, mille käigus murti läbi Toompea lossi kaitsel olnud miilitsaahelikust ja tungiti Toompea lossi hoovi[5]. Eesti Vabariigi üleminekuvalitsuse peaminister tegi siseministrile ülesandeks formeerida Siseministeeriumi koosseisus spetsiaalne üksus ning teha sellele ülesandeks „Eesti Vabariigi kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite kaitsmine, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe ja peaministri isikliku julgeoleku tagamine, välisriikide valitsusdelegatsioonide autokorteežide saatmine ning Riigikantselei allasutuste valvamine. Siseministri 15.05.1990 käskkirjaga nr 73 moodustati Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Eriteenistus.
Politseiameti EriteenistusEesti Politsei taasloomisel 1. märtsil 1991 loodi Riikliku Politseiameti Eriteenistus. Riikliku Politseiameti Eriteenistuse ülesandeks oli Siseministri 12.02.1991 käskkirja nr 04 kohaselt Ülemnõukogu esimehe ja peaministri ihukaitse, riigi ametlike külaliste kaitse ja eskort ning valitsuse määratud objektide valve. 1991. aasta 22. augustil otsustas Edgar Savisaare Vabariigi Valitsus luua Eriteenistuse koosseisus Juurdlusbüroo[8], EV omariikluse vastu suunatud tegevuse tõkestamiseks. 8. septembril allkirjastas peaminister Edgar Savisaar 5-punktine salajase korralduse, millega Eriteenistus (ihukaitse) pidi hakkama täitma ka Juurdlusbüroo (vastuluure) ülesandeid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu riigikaitse- ja õiguskomisjoni ühisistungil jõudis 5-liikmeline erikomisjon 22. oktoobril otsusele, et Juurdlusbüroo moodustamisel läks peaminister vastuollu politseiseadusega, kuna Juurdlusbüroole anti ka need ülesanded, mida seaduse järgi peab täitma Kaitsepolitsei. 18. märtsil 1992 otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu moodustada[9] Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse. Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistuse kohustuseks oli Eesti riigi territoriaalse terviklikkuse ja riigisaladuste kaitse, vastuluure teostamine, võitlus rahvusvahelise kuritegevuse, terrorismi ja korruptsiooniga ning Eesti Vabariigi riigivõimu- ja valitsemisorganite informeerimine Julgeolekuteenistuse kompetentsi kuuluvate ülesannete lahendamisest. Eesti Vabariigi Julgeolekuteenistus allus kuni põhiseaduslike riigiorganite loomiseni Eesti Vabariigi Valitsuse esimehele (peaministrile)[10]. Eesti Vabariigi Eriteenistus26. märtsil 1992 moodustatud Eesti Vabariigi Eriteenistuse ülesandeks oli Ülemnõukogu esimehe, valitsuse esimehe, nende ülesandel teiste ametiisikute ja Eesti Vabariigi ametlike külaliste kaitse, Ülemnõukogu, valitsuse ja nende allasutuste hoonete kaitse, välisriikide saatkondade ja suursaadikute elukohtade kaitse ning valitsuse poolt määratud teiste riiklikult tähtsate objektide kaitse[11]. 1992. aasta aprillis kinnitas valitsus Eriteenistuse põhimääruse ja selles loodi ka info kogumise ja analüüsiga tegelev 3. büroo. Eriteenistuse ihukaitse ja valve ülesanded ühitati info kogumise ehk operatiivtöö ja analüüsiga. Eriteenistuse olemasolevatele funktsioonidele lisati jälitusinfo kogumine ja analüüs, kriminaalasjade menetlusõigus[12]. Politseiameti Julgestusteenistus1993. aastal Eesti Vabariigi Eriteenistus reorganiseeriti Riigi Politseiameti Julgestusteenistuseks[13][14]. Julgestusteenistuse ülesandeks jäi Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri ja riigi ametlike külaliste kaitse ning nende määratud objektide režiimi tagamine. 1998. aastal reorganiseeriti julgestusteenistus ning nimetati 1. juulist ümber Julgestuspolitseiks[15]. Vaata ka
Viited
Välislingid
|
