1. märts on Gregoriuse kalendri 60. (liigaastal 61.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. veebruar (liigaastal 17. veebruar; 1901–2099). Aasta lõpuni on 305 päeva.
Sündmused
- 1854 – Krimmi sõja alguse tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord.[1]
- 1880 – Balti rüütelkonnad esitas Venemaa siseministrile kollektiivmärgukirja, kus märgiti, et eesti ja vene radikaalne ajakirjandus ohustab tugevasti sealset kodurahu.[2]
- 1918 – Tallinnas algasid 2. märtsini kestnud läbirääkimised kindral Adolf von Seckendorffi ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajate vahel. Kindral deklareeris, et Eesti saatus otsustatakse Saksa valitsuse poolt kokkuleppel kohalike elanikega pärast Saksa-Vene rahulepingu allakirjutamist.
- 1931 – Tallinnas teatri Estonia kontserdisaalis toimus Artur Kapi "Hiiobi" esiettekanne.
- 1934 – toimus teine üleriigiline rahvaloendus. Selle kohaselt elas Eestis 1 126 413 inimest, neist 28,9% linnades. Eestlasi oli 88,2%, venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7%, lätlasi 0,5% ja juute 0,4%.
- 1934 – Tallinnas avati Muusikamuuseum.
- 1940 – Saksa Usaldusvalitsus alustas tegevust.
- 1940 – Saaremaa prefekt Juhan Ehatamm saabus Kuressaarde.
- 1940 – Tariifinõukogu otsusega 26. jaanuarist määrati raadiotariifiga nr 202 televisiooni-vastuvõtuseadme pealt maks 5 krooni aastas.
- 1944 – Teine maailmasõda: 20. Eesti diviis likvideeris kuni 5. märtsini kõik Punaarmee tugipunktid Narvast põhjas pool. Neist suurim – Auvere sillapea – jäi siiski püsima.
- 1964 – Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Aleksander Warma nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse eksiilis. Peaministri asetäitjaks sai Tõnis Kint.
- 1969 – Villu Saarts organiseeris Eesti Rahvuspartei.
- 1990 – kuna senine Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint oli oma tervisliku olukorra tõttu takistatud oma ametikohuste täitmises, astus Heinrich Mark Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeisse ja nimetas Enno Penno uueks Peaministri asetäitjaks.
- 1991 – hakkas kehtima Eesti politseiseadus. Taasloodi Eesti politsei.
- 1992 – asutati Tallinnas üks Eesti esimesi eraraadiojaamu Kuku raadio.
- 1994 – valitsus kinnitas õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja erastamise korra.
- 1994 – Lohusuus algas Vene-Eesti piiriläbirääkimiste 17. voor.
- 1995 – Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Suurbritannia kaitseväe juhataja asetäitja admiral Jock Slater.
- 1995 – Rootsis Gällivares toimunud juunioride maailmameistrivõistluste põhja suusaaladel võitis Kristina Šmigun 5 km klassikadistantsil hõbemedali. See oli tema esimene medal juunioride MM-võistlustelt.
- 1996 – Kaitsepolitsei esitas rublatehingu kriminaalasjas süüdistused rublade müüki vahendanud ärimeestele Marek Strandbergile ja Agu Kivimägile.
Maailmas
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 1. märtsil
- 1445 – Sandro Botticelli, itaalia kunstnik
- 1810 – Frédéric Chopin, poola-prantsuse helilooja ja pianist
- 1892 – Karl Laurits, Eesti sõjaväelane
- 1904 – Glenn Miller, USA muusik
- 1920 – Ilmar Kimm, eesti maalikunstnik
- 1922 – Yitzhak Rabin, iisraeli riigimees ja poliitik
- 1927 – Harry Belafonte, ameerika näitleja ja muusik
- 1958 – Nik Kershaw, inglise muusik
- 1963 – Thomas Anders, saksa laulja (Modern Talking)
- 1977 – Rens Blom, Hollandi kergejõustiklane (teivashüppaja)
- 1994 – Justin Bieber, Kanada laulja
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 1. märtsil
Pühad
Nimepäev
Ilmarekordid
- Tallinna maksimumtemperatuur +6,8 °C (1887)
- Tallinna miinimumtemperatuur –24,4 °C (1947)
- Tartu maksimumtemperatuur +11,5 °C (1913)
- Tartu miinimumtemperatuur –25,9 °C (1960)
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 131
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148
|