Eugen Ojamaa

Eugen Ojamaa (16. veebruar 1918 Narva – 20. märts 2003 Tallinn^[viide?]) oli eesti ehitusteadlane.^[1]

Elulugu

Ta lõpetas 1937. aastal Tallinna Tehnikumi ehitusosakonna tehnikuna, 1947. aastal Moskva V. V. Kuibõševi nimelise Ehitusinseneride Instituudi, 1953. aastal aspirantuuri Moskvas Tööstushoonete Teadusliku Uurimise Instituudi juures, tehnikakandidaat (1953, samas).

Oli aastatel 1947–1951 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi nooremteadur, 1953–1959 vanemteadur ja sektorijuhataja, 1959–1972 teadusdirektor, 1972. aastast Silikaatbetooni TUPI laborijuhataja ja vanemteadur.^[1]

Teadustöö

Uurimisvaldkond: ehitiste piirdekonstruktsioonide soojustehniliste omaduste määramine, kohalikud ehitusmaterjalid, kukermiitsideaine kasutamine seinaplokkide tootmises, erisuguste side- ja täiteainete kasutamine põlevkivituhkbetooni ning kuumuskindla betooni tootmisel, gaasbetoonist ehitusdetailide toomise tehnoloogia, põlevkivituhk-gaasbetooni ja vibraatormeetodil toodetava tavalise betooni tehnilis-majanduslik võrdlemine.

Teoseid

Kohalikud ehitusmaterjalid (kaasautor Feliks Kiviselg). Tallinn 1964
The utilization of the inorganic portion of the kukersite oil shale (kaasautor Feliks Kiviselg). // UN Symp. on the Development and Utilization of Oil Shale Resources. Tallinn 1968

Tunnustus

1965 Nõukogude Eesti preemia^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.

Kirjandus

О деятельности НИИС. Tallinn 1987. Lk 106

Välislingid

Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

[ETBL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.

[1]