Kasvaja

See artikkel räägib kasvajatest üldisemalt; Rahvusvahelise haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistilise klassifikatsiooni peatüki kohta vaata artiklit RHK-10; peatükk II: C00-D48 Kasvajad

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.^[1][2]

Kuigi organismide käsitletakse nii taimi kui loomi, siis esmajoones on kasvajad siiski osadel loomadel.

Osad kasvajad ei formeeru tuumoriteks, nagu näiteks leukeemia ja enamik epiteelkoes arenevaid kasvajaid (kartsinoom in situ).

Kasvaja teke algab harilikult kasvajaeelsetest muutustest ja areneb kasvaja algmest, milleks võib olla kas üks vähirakk või rakkude rühm, mis on eelnevalt muutunud ja omandanud võime kasvajaliseks vohanguks.

Koevohandeid tekib organismis ka kaitsefunktsioonidega seoses mitmesuguste patoloogiliste protsesside korral, nagu põletik, organiseerumine, regeneratsioon, hüperplaasia ja hüpertroofia, kuid need alluvad harilikult organismi kontrollmehhanismidele.

Kasvaja tekib harilikult kasvajaga seotud põletiku tulemusel vohama hakanud kasvajalise vohangu käigus ja seda põhjustavad mitmesuguseid häired nagu proliferatsiooni- ja diferentseerumishäire (kasvu, paljunemise ja küpsemise häire) mis on seotud raku tuumas asuva geneetilise aparaadi kahjustusega, allumatus neurohumoraalsele regulatsioonile (autonoomne) jm.

Kasvajaid liigitatakse struktuuri, kasvu ja leviku järgi ^[3]:

• healoomulisteks kasvajateks ehk diferentseerunud ehk valminud kasvajateks (neoplasma benignum; tumor benignum);
• piirpahaloomulisteks kasvajateks;
• pahaloomulisteks kasvajateks ehk vähktõveks ehk dediferentseerunud ehk mittediferentseerunud ehk mittevalminud kasvajateks (neoplasma malignum; tumor malignum).

Healoomulise kasvaja nimetuse konkreetse healoomulise kasvaja korral saab, kui lisada ladina keelest laenatud koe või elundi nimetusele järelliide -oom, näiteks fibroom, adenoom, lipoom, hepatoom (v.a lümfisüsteemi kasvaja Hodgkini lümfoom).

Pahaloomulise kasvaja nimetuse konkreetse pahaloomulise kasvaja korral saab, kui lisada koe või elundi nimetusele sarkoom, näiteks liposarkoom, fibrosarkoom. Või epiteliaalsete pahaloomuliste kasvajate korral elundi nimetus, epiteeli tüüp ja kartsinoom, näiteks lamerakuline kartsinoom, jämesoole adenokartsinoom.^[4]

 Pikemalt artiklis Vaskulaarsed kasvajad

Vaskulaarsed kasvajad ehk soonkasvajad on kasvajad mis on seotud veresoontega. Eristatakse healoomulisi (hemangioomid ja lümfiteede healoomulised kasvajad on lümfangioomid), piirpahaloomulisi (Kaposi sarkoom, hemangioendotelioom) ja pahaloomulisi vaskulaarseid kasvajaid (angiosarkoomid).^[5]

Kasvajad võivad olla üsna mitmesuguse kujuga, kas ebakorrapärased, sõlmjad ehk ümarad, seenjad, polüüpjad, papillaarsed või tsüstjad.

Kasvaja suurus sõltub kasvaja tüübist. Harilikult kasvavad healoomulised kasvajad suureks, kuid pahaloomulised kasvajad, kui nad vohavad elutähtsates piirkondades, võivad juba väiksemõõdulisena eluohtlikuks osutuda.

Kasvajalise vohanguga haaratud kudedel eristatakse parenhüümi ja stroomat.

Parenhüümi moodustavad nn kasvajarakud ehk kasvajaliselt vohava koe rakud. Parenhüüm on aluseks kasvaja histoloogilisel klassifikatsioonil.

Strooma on kasvaja toeks ja selle moodustavad veresoonerikkad ning lümfisooni ja närve sisaldavad kiudsidekoed. Strooma on sageli infiltreeritud ka lümfotsüütide ja plasmarakkudega.^[6]

Kasvaja konsistents sõltub parenhüümi ja strooma vahekorrast.

Pahaloomuliste kasvajate kasv on nii kiire, et tihti ei jõua verevarustus kasvajarakke vajalike toitainetega varustada ning seetõttu tekib pahaloomulistes kasvajates nekroos. Esineb mitmesuguseid kasvaja nekroosi tüüpe: kasvajarakkude kokkupuutel väliskeskkonnaga ja võimaliku anaeroobse infektsiooniga tekib kasvajas ja elundis gangreen (nt emakavähi korral), nekroosi välja murdumisel kasvajast tekib kasvaja haavandumine, õõneselundis tekib mulgustus, näärmekasvajates (nt rinnavähk, eesnäärmevähk) tekib komedonekroos.^[7]

Healoomulised kasvajad ei nekrotiseeru.

Raamatus "Tumors of Fisches, Amphibians and Reptiles" (avaldatud 1948), on autorid H. G. Schlumberger ja B. Lucke tuvastanud maolistel ligi kümmet liiki uudismoodustisi.^[8]

Tänapäeval on selge, et madude kõikide tuvastatud anatoomilis-füsioloogiliste süsteemide rakud on võimelised erinevat tüüpi uudismoodustisi (97, neist 68 pahaloomulisi kasvajaid) komplekteerima.^[9]. Esineb adenokartsinoome (nt maksas), sarkoome (fibro-, lümfi-, silelihase- jms) ja pahaloomulisi melanoome.

Kasvajate metastaseerumine maolistel on enamalt jaolt lümfo- ja hematogeenne, osad uudismoodustised on võimelised pahaloomuliste kasvajate geneesiks ka liikide vahel (indutseeritud tumorigenesis-kanadel).

Kõige sagedamini on maolistel (boalased, Colubridae, mürknastiklased, rästiklased) diagnoositud lümfisõlmede pahaloomulisi kasvajaid (lümfosarkoomi), näiteks egiptuse kobral, Lampropeltis getulus getulus'el, Bitis nasicornis'el ja lümfisõlmedesse metastaseerunud pahaloomulisi kasvajaid (rohelisel anakondal (1969)) jpt.^[9][10]

 Pikemalt artiklis Kasvaja rakuliinid

Inimese ja loomade immortaliseerunud kasvaja rakuliine kasutatakse mitmesugustes teaduslikes uuringutes ning viiruste tootmiseks inimvaktsiinide tarbeks (nt inaktiveeritud HIV-1 toodetud T-rakkude liini HuT78-ga, mis olid korjatud inimese lümfoomist).^[11][12]

Inimese teatud rinnavähi ja kopsuvähi liine kasutati Ebola viirushaiguse raviks kasutatava kahe selektiivse östrogeeni retseptorite modulaatorite testimiseks, mille käigus selgus, et laboratoorse Ebola viirusega need rakuliinid ei nakatunud.^[13]

• HeLa rakuliin
• Kõhunäärme endokriinsed kasvajad
• Paraneoplastiline sündroom
• Tuumori sfäärid

• M. M. Garner, Trends in Reptilian Neoplasia: a Diagnostician’s Perspective, (13. nov 2004), 55th Annual Meeting of the American College of Veterinary Pathologists (ACVP) & 39th Annual Meeting of the American Society of Clinical Pathology (ASVCP), ACVP and ASVCP (Eds.), (vaadatud 11.04.2014)
• C. S. Muir, C. Percy, Chapter 7. Classification and coding of neoplasms, (vaadatud 18.05.2014)
• Lynn E Heasley, Autocrine and paracrine signaling through neuropeptide receptors in human cancer, 26. märts 2001, 20.köide , number 13, lk 1563–1569, (vaadatud 03.07.2014)
• Christopher D.M. Fletcher, K. Krishnan Unni, Fredrik Mertens, World Health Organization Classification of Tumours, Pathology and Genetics of Tumours of Soft Tissue and Bone, IARC Press, Lyon, 2002, (vaadatud 18.05.2014)
• Mechanisms of tumour development, (vaadatud 18.05.2014)
• Alo Lõhmus, Rinnavähk osutus arvatust kavalamaks, 06. november 2009, (vaadatud 12.06.2014)
• Ewa M. Michalak, Cassandra J. Vandenberg, [...], ja Andreas Strasser,

Apoptosis-promoted tumorigenesis: γ-irradiation-induced thymic lymphomagenesis requires Puma-driven leukocyte death, Genes Dev. 1. august 2010; 24(15): 1608–1613., (vaadatud 06.02.2015)

• Ahmedin Jemal, Freddie Bray, Melissa M. Center, Jacques Ferlay, Elizabeth Ward, David Forman, Global Cancer Statistics, 61.köide, nr 2, 4 veebruar 2011, CA: A Cancer Journal for Clinicians, (vaadatud 21.05.2014)
• Virna Cortez-Retamozoa, Martin Etzrodta, Andita Newtona, Philipp J. Raucha, Aleksey Chudnovskiya, Cedric Bergera, Russell J. H. Ryanb, Yoshiko Iwamotoa, Brett Marinellia, Rostic Gorbatova, Reza Forghania, Tatiana I. Novobrantsevac, Victor Kotelianskyc, Jose-Luiz Figueiredoa, John W. Chena, Daniel G. Andersond, Matthias Nahrendorfa, Filip K. Swirskia, Ralph Weissledera, ja Mikael J. Pitteta, Origins of tumor-associated macrophages and neutrophils, 109. väljaanne, nr 7, lk 2491–2496, doi: 10.1073/pnas.1113744109, (vaadatud 02.02.2015)
• Beata Ujvari, Anne-Maree Pearse, Sarah Peck1, Collette Harmsen, Robyn Taylor, Stephen Pyecroft, Thomas Madsen, Anthony T. Papenfuss ja Katherine Belov, Evolution of a contagious cancer: epigenetic variation in Devil Facial Tumour Disease, 7. november 2012 , doi:10.1098/rspb.2012.1720, Proc. R. Soc. B rspb20121720, (vaadatud 01.06.2014)
• Joseph W. Nichols ja You Han Bae, Odyssey of a cancer nanoparticle: from injection site to site of action, Nano Today. 1. detsember 2012 ; 7(6): 606–618., doi:10.1016/j.nantod.2012.10.010, PMCID: PMC3519442, NIHMSID: NIHMS422777, (vaadatud 07.02.2015)
• Michael R Shurin, Viktor Umansky, Anatoli Malyguine, "The Tumor Immunoenvironment", Springer, 19. märts 2013, (vaadatud 01.02.2015)
• California Institute for Regenerative Medicine, Tumor Cells Become Drug Resistant by Reverting to a Stem Cell-Like State, New Study Finds, 23. aprill 2014, (vaadatud 23.05.2014)

Lümfoidkoe kasvajad

• Elaine S. Jaffe, Nancy Lee Harris, [...], ja Peter G. Isaacson, Classification of lymphoid neoplasms: the microscope as a tool for disease discovery, Blood. 1. detsember 2008 ; 112(12): 4384–4399., doi: 10.1182/blood-2008-07-077982, PMCID: PMC2954680
• Elias Campo, Steven H. Swerdlow, [...], ja Elaine S. Jaffe, The 2008 WHO classification of lymphoid neoplasms and beyond: evolving concepts and practical applications, Blood. 12. mai 2011; 117(19): 5019–5032.

Rakkude seneskents kasvajas

• Manuel Collado and Manuel Serrano, Senescence in tumours: evidence from mice and humans, Nat Rev Cancer. jaanuar 2010; 10(1): 51–57. doi: 10.1038/nrc2772, PMCID: PMC3672965, EMSID: EMS51925, (vaadatud 18.10.2014)

Roomajatel

• K.O.Heckers, H.Aupperle, V.Schmidt, M.Pees, Melanophoromas and Iridophoromas in Reptiles, Journal of Comparative Pathology (2011), (vaadatud 20.06.2014)

Kutsekasvaja

• Naomi Loogna, Kutsekasvaja varjab end pikka aega, Eesti Päevaleht, 28. aprill 1997