Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Maia Rõigas (aastani 1965 Arst, 1994–2003 Madisso; sündinud 12. mail 1942 Tapal) on eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna emeriitdotsent, kahe poja ema.

Ta sündis sõjaväelase ja raamatupidaja peres. Kooliteed alustas Pajusi-Kalana algkoolis. 1960. aastal lõpetas Maia Rõigas Põlva Keskkooli ja 1965. aastal Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonna eesti filoloogia soome-ugri keelte eriharu. Diplomitöö Tveri-Karjala adverbidest. Aastatel 1971–1974 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli aspirant, pedagoogikakandidaat (1974, TÜ). Väitekiri eesti keele lauseõpetuse metoodikast.

1965–1972 oli Rõigas A. H. Tammsaare nimelise Tartu I Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1967–1972 TÜ eesti keele ja kirjanduse metoodika-kabineti vanemlaborant, 1972–1973 TÜ eesti keele kateedri õpetaja ning 1973. aastast TÜ eesti keele kateedri vanemõpetaja. 1981. aastast alates oli ta TÜ eesti keele kateedri (hiljem eesti keele õppetooli) dotsent, 1990–1992 TÜ filoloogiateaduskonna prodekaan. Aastatel 1996–2001 õpetas Rõigas ka Eesti Humanitaarinstituudis õigekeelsust ja stilistikat. 2009. aastast on ta emeriitdotsent.

Maia Rõigas on lugenud eesti keele metoodikat, eesti õigekeelsust ja väljendusõpetust, eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetust, õpetanud praktilist eesti keelt ning juhendanud eriseminare ja pedagoogilist praktikat. Emakeele Seltsi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Akadeemilise Pedagoogikaseltsi, Eesti Genealoogiaseltsi ning Eesti keele ja kirjanduse riigieksamikomisjoni liige.

Tema peamisteks uurimisaladeks on eesti keele metoodika, kirjandi- ja tekstiõpetus, eesti keel võõrkeelena, õigekeelsus ja väljendusõpetus.

Maia Rõigas on avaldanud üle 90 trükise.

• "Eesti keele lugemik vene filoloogidele". Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1977, 87 lk
• "Eesti keele harjutusi TRÜ ettevalmistusosakonnas õppijaile", 2. vihik (kaasautor V.-L. Kingisepp), Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 1978, 75 lk
• "Etteütlusi ja ümberjutustusi vi-VIII klassile". Tallinn, 1983, 127 lk
• "Eesti keele harjutusi kõrgkoolidesse astujaile" (kaasautor V.-L. Kingisepp), Tallinn: Valgus, 1984, 112 lk
• "Valimik kirjandeid keskkoolile". Tallinn, 1986, 97 lk
• "Lukion äidinkielen kurssin vierasperäisten sanojen omaksuminen. - Äidinkielen opetustiede". Helsinki 1992, lk 45-47
• "Valimik Tartu Ülikooli sissastumiskirjandeid". Tallinn: Haridustöötajate Koolituskeskus, 1993, 130 lk
• "Sõnad lendavad, kirjutatu jääb: sada Tartu Ülikooli sisseastumiskirjandit, 1996". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 225 lk
• "Sõnastusharjutusi eksamikirjandiks valmistujatele". Tallinn: Koolibri,1998, 93 lk
• "Õigekeele- ja analüüsiharjutusi eksamikirjandiks valmistujatele". Tallinn: Künnimees, 1999, 80 lk
• "Keele- ja tekstiharjutusi abiturentidele". Tallinn: Künnimees, 2002, 94 lk
• "Eestlus Põhja-Inglismaal 20. sajandi keskel." - Krimmi kogumik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 202-215
• "Keeleoskuse mõõtmine" (kaasautorid A.-R. Hausenberg, T. Kikerpill ja Ü. Türk), Tallinn: TEA, 2003, 116 lk
• "Õigekirja ja vormiõpetuse harjutusi" (kaasautorid K. Kaljumägi, K. Kern, K. Lepajõe, U. Pirso). Tartu: Tartu Ülikool, 2005, 45 lk

• 2009 Tartu Ülikooli aumärk^[1]

Eksliibrise on valmistanud Johann Naha 1965. aastal.

• Uusi pedagoogikakandidaate. Maia Rõigas. Nõukogude Õpetaja (1975) 25
• Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944-1980. Tartu, 1987, 243-244
• Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
• Eesti Teadusportaali andmebaas
• Eesti keele õpetamise metoodika Tartu Ülikoolis. // 200 aastat eesti keele ülikooliõpet, Tartu, 2003

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.