Maie Erik
Maie Erik (sündinud 1928) on looduskaitsja ja Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööline rahvapärimuse kogumise alal.[1] Maie Eriku isa oli politseinik Eesti Vabariigis, mis mõjutas tema haridus- ja töökäiku Eesti NSVs.[2] 1946. aastal lõpetas Maie Erik Tartu 3. Keskkooli. Seejärel õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid kui pärast 1949. aasta küüditamisi selgus, et isa oli 1944. aastal saadetud Vorkuta vangilaagrisse, heideti ta ülikoolist välja. Edasi tulid eriliste valikuteta tööotsingud, abielu Ülo Erikuga ning sündisid poeg ja tütar.[2] Töökäik oli mitmekesine: vaktsinaator, pedagoog-kasvataja, kooliõpetaja, rahvamaja juhataja, raamatupidaja, traktoribrigaadi arvestaja, traktoribrigaadi brigadir-mehaanik, looduskaitse rajooniinspektor Suure-Jaani Metsamajandis alates 21. detsembrist 1967. Kui abikaasa Ülo 15. novembril 1969 Eesti Metsainstituudi direktoriks üle viidi, asus Maie Erik tööle metsandussüsteemi vastselt loodud looduskaitseinspektori ametisse Elva Metsamajandis, kus töötas pensionile siirdumiseni 1983. aastal.[2]
Maie Erik korraldas ka Elva Metsamajandi koosseisus olnud Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal Taevaskoja külastajatele treppide, uute sildade, kaldakindlustuste jms rajamist.[4] Tunnustus
Viited
Information related to Maie Erik |