Pinski Püha Neitsi Maarja kirik

Pinski Püha Neitsi Maarja kirik
	Pinski katedraal
Riik	Valgevene
Asukoht	Pinsk, Lenini tänav 18
Ehituse algus	1706
Ehituse lõpp	1730
Esmamainimine	1396
Koordinaadid	52° 6′ 47″ N, 26° 6′ 30″ E

Pinski Püha Neitsi Maarja kirik (Valgevene keeles Кафедральны касцёл Унебаўзяцця Найсвяцейшай Дзевы Марыі) on kirik Valgevenes Bresti oblastis Pinski linnas.

Kirikut kasutavad katoliiklased, see on ametlikult Basilica minoris. Varem kuulus kirik frantsisklastele. Kirik on osa kloostrikompleksist ja koos sellega muinsuskaitse all.

Kirikuhoone

Kuigi kirik oli olemas juba 1396. aastal, ehitati praegune hoone siiski vahemikus 1706–1730. Esimene jumalateenistus peeti seal 1712. aastal. 1817. aastal ehitati kiriku juurde nelinurkse põhiplaaniga kellatorn. Hoone on hea näide baroksest arhitektuurist.

Ajalugu

Varasem kirik

Pinski katedraali asutas Žygimantas Kęstutaitis 1396. aastal. 1445. aastal andis Kazimierz IV kiriku frantsisklaste käsutusse. Erinevad valitsejad tegid rajatud kloostrile mitmesuguseid annetusi. Varasem kirik oli puust ja nii langes see korduvalt tuleroaks, põledes XVI sajandi keskpaigas ja ka 1621. aastal. Aastaks 1648 oli kirik taastatud, kuid see langes linna ründavate protestantide ohvriks, seejärel laastasid selle linna rüüstavad kasakad. Uued taastamistööd lõppesid aastaks 1651.

Sellest ajast on pärit peaaltari juures asuv Jumalaema ikoon ja kaks ikooni kiriku juures asuvas Püha Maarja kabelis, mida peetakse imettegevateks. Ainus osa kirikust, mis ei olnud puidust, oli käärkamber. Vanade dokumentide põhjal arvatakse, et Pinski katedraal oli algselt kivist, kui see teadmata põhjusel hävines, siis ehitati säilinud käärkambri ümber puidust hoone.

Vana kirikuhoone hävis Põhjasõja ajal aastal 1705, mil linna vallutanud Rootsi väed hoone maha põletasid.

Kiriku ehitamise periood

Kiriku ehitustööd algasid aastal 1706, mil Rootsi väed olid linnast lahkuma sunnitud. Hoone arhitekt pole kindlalt teada, kuid oletatavasti oli see Pinski frantsisklaste kloostri munk teoloogiadoktor Antonij Alachnovič, keda frantsisklaste meetrikaraamatus nimetatakse "pühakoja ehitajaks".

1712. aastaks sai hoone põhiosas valmis ja seal peeti esimene missa. Kirik pühitseti sisse kohe pärast lõplikku valmimist 1730. aastal.

Kiriku hilisem ajalugu

Aastail 1766–1769 renoveeriti kiriku fassaadi, sel ajal lisandus ka suurem osa kiriku juures paiknevast kloostrikorpusest. 1817. aastal lisati sellele eraldiseisev nelinurkse plaaniga kellatorn. 1852. aastal klooster suleti, kirikuhoone jäi aga edasi katoliiklaste käsutusse.

1920. aastatel renoveeriti kirikuhoonet põhjalikult, ühtlasi sai sellest katedraal. Ehitustöid juhatas Henryk Gay.

1940. aastal kirik suleti, see avati ametlikult taas aastal 1992. Esimeseks vaimulikuks ja Pinski diötseesi administraatoriks oli Kazimierz Świątek.

1996. aastal sai Pinski katedraalist ametlikult Basilica minoris.

Kiriku arhitektuur

Pinski katedraal on kolmelööviline basiilika, kuigi selle külglöövid on eriti kitsad. Pealööv lõpeb kooriruumi ja apsiidiga. Kiriku ühel küljel asuvad kabelid. Fassaadi liigendavad pilastrid ja karniisid.

Peaaltar asub kooriruumis ja seda kaunistab koopia Bartolomé Esteban Murillo maalist "Neitsi Maarja taevasseminek". Lisaks ehivad seda puidust apostlite Peetruse ja Pauluse skulptuurid.

Kirikus asub veel seitse altarit, neist kuus on puidust. Üht külgaltarit ehib Alfred Isidore Romeri maal "Pinski madonna".

Kloostrikompleks

Kiriku kõrval asuvad frantsisklaste kloostri osalt kahe-, osalt aga kolmekorruseline peahoone koos nelja kahekorruselise kõrvalhoonega, mis moodustavad mitme hooviga kompleksi. Hoonete fassaadid on lihtsad.