|
Põhiseaduse AssambleePõhiseaduse Assamblee (esialgse nimega Põhiseaduslik Assamblee[1]) oli taastatud Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud esinduskogu. Assamblee koosseis kujundati 20. augustil 1991 vastu võetud "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" alusel delegeerimise teel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liikmetest. Assamblee koosseisu kujundamisel saavutasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kompromissi: mõlemast esinduskogust tuli assamblee koosseisu valida ühepalju liikmeid – kolmkümmend. Põhiseaduse Assamblee töötas seitse kuud, pidas 30 istungit ning töötas välja uue põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud.[2] Põhiseaduse erinevate osade väljatöötamiseks moodustati seitse toimkonda, hiljem ka redaktsioonitoimkond ja rakendusseaduse väljatöötamise toimkond.[3] Assamblee tuli esimeseks istungiks kokku 13. septembril 1991, viimane istung peeti 10. aprillil 1992.[2] Assamblee koostatud põhiseaduse kinnitas Eesti hääleõiguslik kodanikkond 28. juunil 1992 toimunud rahvahääletusel[4], see jõustus 3. juulil[5]. Pärast ülesande täitmist läks Põhiseaduse Assamblee laiali.[3] Põhiseaduse Assamblee tööga seotud allikad on koondatud Põhiseaduse Assamblee allikakogu veebilehel.[6] Ajalugu30. septembriks esitati assambleele neli põhiseaduse eelnõu, mille autorid olid justiitsminister Jüri Raidla juhitud töörühm, Jüri Adams, Ando Leps ja kuningriiklaste hulka kuuluv Kalle Kulbok. 3. oktoobril tegi Eesti Komitee ettepaneku võtta aluseks 1938. aasta põhiseadus. Lepsi projekt oli presidentaalne, tuginedes 1938. aasta põhiseadusele, Kulboki oma toetus 1920. aasta parlamentaarsele põhiseadusele. "Kulboki eelnõu põhiline erinevus oli selles, et riigi nimetust oli muudetud," meenutas Kork. "Eesti Vabariigi asemel oli lihtsalt Eesti, et edaspidi võimaldada ka monarhistlikku riigikorda." Napi häälteenamusega võeti aluseks Jüri Adamsi eelnõu. Lõpptulemust mõjutas suuresti ka Raidla töörühm, kes põhiseaduse koostamisel lõpuni ekspertidena kaasa töötas.[3] Toomas Korgi kinnitust mööda pakkus assamblee Eesti komitee tiib välja üha uusi sõnastusi eesmärgiga, et toonane Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel ei saaks presidendiks.[3] "Viimasel, 35. istungipäeval, kui sõnastasime ja kiitsime heaks pöördumise Eesti rahva poole, milles soovitati põhiseadus vastu võtta, oli kohal vaid 24 inimest – seega 40% PA-sse valituist," meenutas Toomas Kork.[3] LiikmedPõhiseaduse Assamblee liikmed[7]:
Viited
Kirjandus
Välislingid
|
