See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootja ja arendaja on Microsoft.

Opsüsteem on mõeldud personaalarvutitele, kodu- ja tööarvutitele, sülearvutitele, tahvelarvutitele ja meediakeskustele. Enne väljastamist 22. juulil 2005 oli Vista tuntud koodnime "Longhorn" järgi.^[1] Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006. Vista lasti ülemaailmselt müüki 30. jaanuaril 2007^[2] ning osta ja alla laadida sai seda ka Microsofti veebilehelt.^[3] Windows Vista tuli 5 aastat pärast oma eelkäijat, Windows XP-d, mis on pikim vahe kahe populaarse Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi vahel. Pärast Vistat tuli Windows 7, mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009, ja kolm kuud hiljem, 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajatele. XP ja 7-ga võrreldes on Vista täielik läbikukkumine.

Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides, uus visuaalne stiil Aero ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud (sealhulgas Windows DVD Maker), võrgu, heli, printimise ja kuvari alamsüsteemid. Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust koduvõrgus olevate arvutite vahel, kasutades selleks nn P2P-tehnoloogiat, et lihtsustada failide ja meedia jagamist arvutite ja muude seadmete vahel. Windows Vista sisaldab .Net Frameworki 3.0 versiooni.

Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windowsi operatsioonisüsteemides.^[4] Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate kritiseerimise põhjusteks olid nende suured puudujäägid turvalisuses ja avatus viirustele ja puhvrite üleuputamisele. Seda silmas pidades kuulutas Microsofti juht Bill Gates 2002. aasta alguses välja ettevõttesisese "Trustworthy Computing" ('usaldusväärse arvutikasutuse') algatuse, mille eesmärgiks oli suurendada turvalisust tarkvaraarenduses. Microsoft teatas, et prioriteediks on Windows XP ja Windows Server 2003 julgeoleku parandamine, mis tingis Windows Vista tootmise viibimise.^[5]

Kuigi uued funktsioonid ja turvalisuse parandamine on saanud palju kiitvaid kommentaare, on Windows Vista ajakirjanduses pälvinud ka rohkesti kriitikat ja negatiivset tähelepanu. Selle põhjuseks on peamiselt operatsioonisüsteemi kõrged süsteeminõuded, kuid ka rangemad litsentsitingimused ning mitmete uute digitaalsete õiguste haldamise tehnoloogiate kasutuselevõtt, mille eesmärgiks on piirata digitaalse meedia kopeerimist ning samuti ühildumisvead Vista-eelse riist- ja tarkvaraga. Nende puuduste ja ka muude vigade tõttu sai Windows Vista leigema vastuvõtu osaliseks kui Windows XP.^[6] Siiski oli Windows Vista 2009. aasta jaanuariks, kui maailmas oli 330 miljonit internetikasutajat, ületanud Microsofti kahe aasta lootused saavutada 200 miljonit kasutajat.^[7][8] Windows 7 ilmumiseks oktoobris 2009 oli Windows Vistal juba ligi 400 miljonit internetikasutajat. Sellega tõusis see teiseks kõige kasutatavamaks operatsioonisüsteemiks Internetis ligi 19% turuosaga. Vistat edestas vaid Windows XP, mille turuosa oli 63%.^[9] 2010. aasta maiks oli Windows Vista hinnanguliselt saavutanud 15–26% turuosa.^[10][11]

Microsoft lõpetas Vistale tarkvara- ja turvauuenduste pakkumise 11. aprillil 2017.^[12] Vista kasutajatel soovitas Microsoft võtta kasutusele operatsioonisüsteemi Windows 10.^[13]

Microsoft alustas Windows Vistaga, sel ajal koodnimega Longhorn, tööd 2001. aasta mais, viis kuud enne Windows XP ilmumist.^[14] See pidi algselt välja tulema 2003. aasta lõpuks, Windows XP ja Blackcombi, mis oli ettevõtte järgmine plaanitud operatsioonisüsteem, vahel. Longhorni ilmumist lükati mitu korda edasi. Samuti suunati paljud Microsofti arendajad uuele ülesandele, milleks oli tugevdada Windows XP ja Windows Server 2003 turvalisust.^[5] Seistes silmitsi jätkuvate viivituste ja muredega tuleviku ees, teatas Microsoft 27. augustil 2004, et on oma plaane muutnud. Algupärane Longhorn, mis põhines Windows XP lähtekoodil, jäeti kõrvale ja Longhorni arendus algas uuesti, seekord Windows Server 2003 Service Pack 1 koodi baasil ning võttes kasutusele vaid need omadused, mis olid mõeldud reaalsele operatsioonisüsteemile. Mõned varem välja kuulutatud funktsioonid, nagu WinFS, eemaldati või lükati edasi ja lisati uus tarkvaraarendusmetoodikale "Security Development Lifecycle" ('turvalise arenduse elutsükkel'), et püüda lahendada turvaprobleeme Windowsi koodibaasiga, mis on programmeeritud C, C++ ja Assemblyga.

Pärast seda, kui Longhorn juulis 2005 Windows Vistaks nimetati, algas enneolematu beetatestimise programm, mis kaasas sadu tuhandeid vabatahtlikke ja ettevõtteid. 2005. aasta septembris hakkas Microsoft regulaarselt väljastama Community Technology Previewsid (CTP) beetatestijatele. Esimene väljastati 2005. aasta Microsoft Professional Developersi konverentsil, seejärel väljastati see ka beetatestijatele ja Microsoft Developer Networki tellijatele. Kõik järgnevad arendusjärgud sisaldasid enamikku lõpptootele mõeldud funktsioone, kui ka mitmeid muudatusi kasutajaliideses, mis põhines suuresti beetatestijatelt saadud tagasisidel. Windows Vistat peeti täielikult lõpetatuks, kui 26. veebruaril 2006 ilmus "February CTP" ning aeg, mis jäi selle arendusjärgu ja lõpliku versiooni ilmumise vahele, pühendati toote stabiilsuse, töövõimekuse, rakenduste ja draiverite ühilduvuse tagamiseks ning dokumentatsioonile. Mai lõpus avaldatud Beta 2 oli esimeseks arendusjärguks, mis tehti Microsoft's Customer Preview programmi poolt üldsusele kättesaadavaks. Selle laadis alla üle viie miljoni inimese. Järgmised release candidate'id avaldati septembris ja oktoobris ning mõlemad olid mõeldud suurele kasutajaskonnale.^[15]

Kuigi Microsoft lootis Vista algselt tarbijatele laialdaselt kättesaadavaks muuta 2006. aasta jõuludeks, teatati 2006. aasta märtsis, et ilmumisaeg lükati edasi 2007. aasta jaanuarini. See oli vajalik, et anda riist- ja tarkvarafirmadele, millest sõltusid Microsofti seadmedraiverid, aega valmistuda. Microsoft teatas 8. novembril 2006, et Windows Vista arendus on lõppenud.^[16] Windows Vista läks Microsoftile maksma ligi 6 miljardit dollarit.^[17]

Windows Vista puhul oli peamiseks prioriteediks turvalisuse suurendamine, millele aitas kaasa Microsofti "Trustworthy Computingu" (usaldusväärse arvutikasutuse) algatus. Selle eesmärgiks oli tõsta avalikkuse usaldust oma toodetesse ja selle mõjusid on näha paljudes uutes turvalisus- ja ohutusuuendustes.

User Account Control ehk UAC (kasutajakonto kontroll) on arvatavasti kõige olulisem ja märgatavam turvalisus- ja ohutusuuendus. UAC on turvalisustehnoloogia, mis teeb inimestele võimalikuks kasutada oma arvutit väheste privileegidega, et vaikimisi peatada kahjulikku nuhkvara tegemast omaniku teadmata arvutis muudatusi. See oli eelnevate Windowsi versioonide puhul sageli raskendatud, sest eelnevad "piiratud" kasutajakontod osutusid liialt piiratuks ja ühildamatuks enamiku rakendusprogrammide tarkvaraga, samuti ei lubanud need isegi mõningaid põhilisi operatsioone, nagu näiteks kalendri vaatamist olekualal. Kui sooritada Windows Vistas mõni tegevus, mis nõuab administraatoriõigusi (näiteks tarkvara paigaldamine või eemaldamine või kogu süsteemi mõjutavate seadete muutmine), küsitakse kasutajalt esiteks administraatori nime ja parooli. Sel juhul, kui kasutaja juba omab andministraatoriõigusi, küsitakse siiski kinnitust antud tegevuse sooritamiseks. Tavalised tegevused, nagu programmidega töötamine, printimine ning Interneti kasutamine, ei nõua UAC nõusolekut. UAC küsib nõusolekut "turvalise töölaua" režiimis, mis tähendab, et ülejäänud ekraan on tuhm ning aktiivne on vaid autoriseerimise aken. "Turvalise töölaua" eesmärgiks on vältida valele teele juhtivate programmide käivitamist ja juhtida kasutaja tähelepanu sellele, mida ta teeb.

Symantec Corporationi tehtud test kinnitas UAC tõhusust. Symantec kasutas üle 2000 aktiivse pahavara (malware) mudeli, milles sisaldusid tagauksed (backdoors), klahvinuhid (keylogers), rootkit'id (rootkits), mass meiler'id, Trooja hobused, nuhkvara, reklaamivara (adware) ja palju muud. Kõik need käivitati eraldiseisva Windows Vista installimise käigus tavalise kasutaja poolt. UAC-l õnnestus edukalt blokeerida üle 50% igast võimalikust ohust, välja arvatud rootkit'id. Umbes 5% pahavarast õnnestus pääseda UAC tehtud restardist.

Windows Vista on saadaval kuues versioonis.^[18] Need väljaanded võib jagada kahe sihtturu – tavatarbija ja äri – vahel. Tavatarbija jaoks on kolm väljalaset majanduslikult arenenud maadele. Windows Vista Starter Edition on mõeldud netbook'idele ning väikestele personaalarvutitele. Windows Vista Home Basic on mõeldud eelarvetundlikutele kasutajatele ning on saadaval vaid kasvavatel turgudel. Windows Vista Home Premium katab suurema osa tarbijaturust, ning sisaldab rakendusi multimeedia loomiseks ja kasutamiseks. Windows Vista Home Basic ja Home Premium ei saa ühineda Windowsi Serveri domeeniga. Ärilahendusteks on kolm väljalaset. Windows Vista Business on spetsiaalselt kavandatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, samas kui Windows Vista Enterprise on saadaval ainult klientidele, kes osalevad Microsofti Software Assurance'i programmis. Windows Vista Ultimate sisaldab täielikku võimalustevalikut nii tarbija kui ka äri väljalasetest ning peale selle ka Windows Ultimate Extras, mis on mõeldud entusiastidele.

Kõik Windows Vista väljalasked peale Windows Vista Starteri toetavad nii 32-bitiseid (x86) kui ka 64-bitiseid (x86-64) protsessori arhitektuure.

Euroopa Liidus on saadaval ka Home Basic N ja Business N. Need väljalasked tulevad ilma Windows Media Playerita EL-i Microsofti-vastaste sanktsioonide tõttu.

Windows Vistal on neli visuaalset stiili.^[19][20]

Windows Aero

Vista peamine visuaalne stiil Windows Aero on ehitatud uuele töölaua koostamise mootorile (Desktop Windows Manager (DWM)) (töölauaakna haldur). Windows Aero tutvustab 3D-graafika tuge (Windows Flip 3D), poolläbipaistvaid efekte (klaas, (glass)), reaalaja pisipilte, aknaanimatsioone ja muid visuaalseid efekte, mis on mõeldud põhi- ja tippklassi videokaartidele. Selle võimaluse kasutamiseks on iga avatud akna sisu paigutatud videomällu, et lihtsustada takistusteta liikumist Windowsi aknas. Sellest tingituna on Windows Aerol palju kõrgemad süsteeminõuded kui tema eelkäijatel. Minimaalseks nõudeks on 128 MB graafilist mälu, sõltuvalt sellest, millist resolutsiooni inimene kasutab.^[21] Windows Aero ning ka Windows Flip 3D ei ole kaasas Starter ja Home Basicu väljaandega.

Windows Vista Standard (Windows Vista standardne)

Windows Vista Standard on Windows Aero variatsioon klaasefektideta, aknaanimatsioonideta ja ilma teiste arenenud graafiliste efektideta, nagu Windows Flip 3D.^[22] Nagu Windows Aero, kasutab see Desktop Windows Manageri ja on üldiselt samade nõuetega kui Aero. See visuaalne stiil on kaasas Home Basicu väljaandega kui "odav" asendus Windows Aerole.

Windows Vista Basic (Windows Vista tavaline)

Windows Vista Basic sarnaneb Windows XP visuaalse stiiliga Luna, kuid sellele on lisatud animatsioonid, leitavad näiteks progressiribal. See ei kasuta töötamiseks Desktop Windows Manageri, seega ei oma ka läbipaistvat või poolläbipaistvat stiili, akende animatsioone, Windows Flip 3D-d või mistahes teisi funktsioone, mida pakub DWM. Vista Basicu režiim ei vaja kuvadraiverite töötamiseks uut Windowsi ekraani draiverite mudelit (WDDM) ja on sarnaste videokaardinõuetega nagu Windows XP. See on kõige sobilikum neile, kelle videokaart ei võimalda Windows Aerot kasutada.^[23]

Windows Standard (Windowsi standardne stiil)

Windowsi standardne ehk klassikaline stiil sarnaneb Windows 2000 ja Microsoft Windows Serveri operatsioonisüsteemide omaga. See ei kasuta töötamiseks Desktop Windows Manageri ega nõua WDDM-draivereid. Nagu varasemad Windowsi versioonid, on ka sellel stiilil värviskeemi tugi, mis on värvisätete kollektsioon. Windows Vistal on kuus värviskeemi: neli kõrge kontrastiga värviskeemid, teised on vaikimisi värviskeemid Windows 95-st/Windows 98-st ja Windows 2000-st / Windows ME-st.^[22]

Vaja on arvutit, kus saab Windows Vistat kasutada (märgisega Vista Capable või Vista Premium Ready).^[24] Vista Capable personaalarvuti (PC) on võimeline töötama kõigi Windows Vista versioonidega, kuigi mõned erilised uuendused või tippklassi graafikavalikud võivad nõuda paremat või täiendatud riistvara. Vista Premium Ready personaalarvuti on võimeline kasutama Vista tippklassi omadusi.^[25]

Windows Vista Basicu ja Classicu liidesed töötavad praktiliselt iga graafilise riistvaraga, mis toetab Windows XP-d või 2000-t, enamik arutelusid Vista graafikanõuete teemal keerleb Windows Aero kasutajaliidese ümber. Windows Vista Beta 2 puhul on kinnitatud NVIDIA GeForce 6 seeria ja uuemate, ATI Radeon 9500 ja uuemate, Inteli GMA 950 ja uuemate integreeritud graafikate ning käputäie VIA kiibistike ja S3 Graafika iseseisvate kiibistike toimimine. Kuigi algselt toetatud, eemaldati GeForce FX 5 tugi uuematest NVIDIA draiveritest. Viimane NVIDIA draiver, mis toetas GeForce FX seeriat Vistal, oli 96.85^[26][27] Microsoft pakub tööriista Windows Vista Upgrade Advisor^[25], mis aitab Window XP ja Vista kasutajatel kindlaks teha, millist Windowsi versiooni on nende arvuti võimeline kasutama.

Maksimaalsed piirid füüsilisele mälule (muutmälule), millega Windows Vista suudab toime tulla, olenevad Windowsi versioonist ja sellest, kas kasutatakse 32- või 64-bitist versiooni.^[29] Järgmises tabelis on vastavad väärtused.