Vutsari


Vutsari, hiku angarhela, mpahla ya matsalwa. Hikukongoma, vutsari i matsalwa lama voniwaka tanihi vutshila naswona mari yankoka, ngopfungopfu hi kutirhisa ririmi leri hambanaka na matirhisele ya siku na siku.
Rimitsu ra rito Vutsari risuka eka rito raxilatini "literatura/litteratura" (leri tekiweke eka rito littera: letere kumbe matsalele) ritirhisiwa ku hlamusela matsalwa hinkwawo, hambi leswi tinhlamusela totala ti hlanganisaka na matsalwa lama vulavuriwaka kumbe kuyimbeleriwa.
Vutsari byi hambanisiwa hikuya hi switori leswi ngariki swa xiviri, kumbe switori swaxiviri, naswona hi kuya hi vuthlokovetseri kumbe vuthemenderi. Byinga thlela byi hambanisiwa hikuya hi swiyenge leswikulu kufana na Tinovhele, Switori swo koma kumbe Dirama; naswona mintirho leyi ya vutsari yithlela yi hambanisiwa hi tinguva ta matimu kumbe mboyamelo wa matsalwa.
Nhlamuselo
Ikhale vanhu varingeta ku hlamusela "vutsari".[1] Simon na Delyse Ryan varingeta kuhlamula xivutiso lexinge "Vutsari iyini?" hi ku xiya leswilandzelaka:
Pfhumba ro twisisa nhlamuselo wa "Vutsari", indlela leyi kandziyiweke ngopfu, hambileswi vugima musi bya kona, abyi anetisi. Tinhlamuselo to tala ito angarhela naswona ticincacinca kuya hi minkarhi. Kahle kahle, nchumu lowu nga tiyiseka hi nhlamusela wa Vutsari, hileswaku hlamuselo yeloyo yi ta cinca.[2]
Nhlamuselo wa vutsari wu hambana hambana hi kuya hi minkarhi: i "nhlamuselo leyi fambisanaka na ndzhavuko".[3] Kufikela eka malembe xidzana ya vu 18, e vupela dyambu bya Yuropa, Vutsari abyi hlanganisa tibuku hinkwati na matsalwa hinkwawo.[3] Varhoma hivona va koteke ku tumbuluxa nhlamuselo leyi kongomeke, laha va sunguleke ku hambanisa vutsari elbyi tumbuluxiweke "emiehleketweni" kumbe milorho.[4][5]
Minthsaho
- ↑ Meyer, Jim (1997). "What is Literature? A Definition Based on Prototypes". Work Papers of the Summer Institute of Linguistics, University of North Dakota Session 41 (1). Retrieved 11 February 2014.
- ↑ Simon Ryan; Delyse Ryan. "What is Literature?". Foundation: Fundamentals of Literature and Drama. Australian Catholic University. Archived from the original on 20 February 2014. Retrieved 9 February 2014.
- ↑ 3.0 3.1 Leitch et al., The Norton Anthology of Theory and Criticism, 28
- ↑ Ross, "The Emergence of "Literature": Making and Reading the English Canon in the Eighteenth Century", 406
- ↑ Eagleton, Literary theory: an introduction, 16
Content Disclaimer
Informasi ini disarikan dari Wikipedia dan disajikan kembali untuk tujuan edukasi. Konten tersedia di bawah lisensi CC BY-SA 3.0. Kami tidak bertanggung jawab atas ketidakakuratan data yang bersumber dari kontribusi publik tersebut.
- The information displayed on this website is sourced in part or in whole from Wikipedia and has been adapted for the purpose of restating it. We strive to provide accurate and relevant information, however:
- There is no guarantee of absolute accuracy. Wikipedia is an open, collaborative project that can be edited by anyone, so information is subject to change.
- It is not intended to constitute professional advice. The content displayed is for informational and educational purposes only. For important decisions (e.g., medical, legal, or financial), please consult a professional.
- Content copyright. Wikipedia is licensed under the Creative Commons Attribution-ShareAlike License (CC BY-SA). This means that content may be reused with appropriate attribution and shared under a similar license.
- Responsible use. Any risk arising from the use of information from this website is entirely the responsibility of the user.









