21. veebruar

21. veebruar on Gregoriuse kalendri 52. päev. Juliuse kalendri järgi 8. veebruar (1901–2100).

• 1881 – Riias algas 1. märtsini kestnud kubermangude põllumajanduskongress, kus osalesid ka Eesti põllumeeste seltside saadikud.^[1] Saadikute eesotsas oli Carl Robert Jakobson, kes kongressil kaitses eesti väikepõllumeeste majanduslikke huvisid.^[1]
• 1902 – Tartu Spordiringi baasil asutati spordiselts Aberg.^[2]
• 1919 – Kuressaare lähedal Upa külas purustas Tallinnast saadetud karistussalk Saaremaa mässajate peajõud. Selle pealetungiga lõppes 16. veebruaril Kuivastus alanud Saaremaa mässu lahingutegevus.
• 1920 – Tallinna saabus Nõukogude Venemaa kaubandusdelegatsioon eesotsas Issidor Gukovskiga, kellest sai sisuliselt esimene nõukogude võimu (mitteametlik) diplomaatiline esindaja Eestis.
• 1922 – kunstiajaloo professor Tor Helge Kjellin asutas Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti.
• 1926 – toimus Eesti Jalgpalli Liidu asemikkudekogu koosolek, kus otsustati, et liidu juhatus ei tohi edaspidi korraldada alkoholiga bankette.^[3]
• 1926 – avati Meremeeste Kodu hoone.
• 1934 – Peipsil vangistati Nõukogude Liidu piirivalve poolt viis Kolkja küla kalurit.
• 1934 – Narvas toimus suusamaraton, kus esimest korda selgitati Eesti meister sellel alal. 50 km pikkuse distantsi võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24.^[3]
• 1939 – asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago eesmärgiga alustada sügisel 1939 lende Tallinnast Stockholmi ja Helsingisse.
• 1939 – Konstantin Päts valiti Narva aukodanikuks.
• 1940 – Juhan Post valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja esimeheks.
• 1943 – 55 eesti talunikku said kätte aktid nõukogude võimu poolt riigistatud maade tagastamise kohta.
• 1944 – Ida-Virumaal Auvere all peatati Punaarmee pealetung.
• 1945 – toimus Ennuksemäe punkrilahing.
• 1987 – lõppes NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi 19. veebruaril alanud ametlik visiit Eesti NSVs.
• 1991 – Eesti peaminister Edgar Savisaar sõitis visiidile Islandile seoses Islandi valitsuse lubadusega vahendada NSV Liidu keskvõimu ja Balti riikide läbirääkimisi.
• 1992 – valitsus moodustas majandusreformi komitee ja nimetas selle juhiks Tiit Vähi.
• 1994 – Eestisse saabus töövisiidile OSCE vähemusrahvuste ülemkomissar Max van der Stoel.
• 1996 – president Lennart Meri kuulutas avalikult välja Tiigrihüppe projekti.
• 2004 – toimus Isamaaliidu suurkogu, millega erakond tähistas ühtlasi Eesti kodanike komiteede liikumise 15. aastapäeva.
• 2005 – Juhan Partsi valitsuse uueks välisministriks sai tagandatud Kristiina Ojulandi asemel Rein Lang.

• 1173 – paavst Aleksander III kanoniseeris Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi.
• 1245 – Soome esimene teadaolev piiskop Thomas tagandati, kui ta oli üles tunnistanud piinamise ja võltsimise.
• 1411 – Jan Hus pandi kirikuvande alla.
• 1431 – Rouenis algas kohtuprotsess ketserluses süüdistatava Jeanne d'Arci üle.
• 1440 – loodi Preisi Konföderatsioon.
• 1598 – Boriss Godunov krooniti Vene tsaariks.
• 1804 – Pen-y-Darreni rauatehasest Walesis tuli välja esimene iseliikuv auruvedur.
• 1842 – John J. Greenough patenteeris õmblusmasina.
• 1848 – Karl Marx ja Friedrich Engels avaldasid Kommunistliku Partei manifesti.
• 1861 – Asutatakse Ahvenamaa pealinn Maarianhamina.^[4][5]
• 1878 – Ameerika Ühendriikide Connecticuti osariigis New Havenis ilmus maailma esimene telefoniraamat.
• 1916 – Esimene maailmasõda: Prantsusmaal algas Verduni lahing Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, milles hukkus miljon inimest.
• 1918 – USA-s Cincinnati loomaaias suri viimane Carolina papagoi (Conuropsis carolinensis).
• 1931 – Peruus Arequipas leidis aset teadaolevalt esimene lennuki kaaperdamine.
• 1943 – Teine maailmasõda: Suurbritannia kuningas George VI andis Nõukogude Liidule üle aumõõga tunnustuseks panuse eest Saksamaa vägede vastu võitlemisel Stalingradi lahingus.
• 1946 – Hamburgis hakkas ilmuma nädalaleht Die Zeit.
• 1953 – Francis Crick ja James D. Watson avastasid DNA molekuli ehituse.
• 1960 – Kuuba peaminister Fidel Castro natsionaliseeris kõik äriettevõtted Kuubal.
• 1965 – Ameerika Ühendriikides New Yorgis mõrvati Malcolm X.
• 1972 – USA president Richard Nixon saabus visiidile Hiina Rahvavabariiki, et normaliseerida Hiina-Ameerika suhted.
• 1972 – Nõukogude mehitamata kosmoseaparaat Luna 20 kuundus.
• 1973 – Iisraeli hävituslennuk tulistas Siinai kõrbe kohal alla Liibüa reaktiivreisilennuki. Hukkus 108 inimest.
• 1984 – USA alustas vägede väljaviimist Liibanoni pealinnast Beirutist.
• 1985 – Isabel Perón sai Argentina peronistliku partei juhiks.
• 1987 – Araabia Ühendemiraatides sadas esimest korda ajaloolise aja jooksul lund. Mõnes kohas oli lund kuni pool meetrit.
• 1994 – Ameerika Ühendriikides tabati NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni heaks luureandmeid kogunud agent Aldrich Ames.
• 1995 – Steve Fossett maandus Kanadas Saskatchewani provintsis Leaderis esimese inimesena, kes lendas üksinda õhupalliga üle Vaikse ookeani.
• 1998 – Nagano taliolümpiamängudel võitis 15-aastane Tara Lipinski USA-st noorimana iluuisutamises kuldmedali.
• 2004 – Roomas asutati esimene Euroopa partei Euroopa Rohelised.

 Pikemalt artiklis Sündinud 21. veebruaril

• 1490 – Hans Dürer, saksa graafik ja maalikunstnik
• 1593 – Gérard Desargues, prantsuse matemaatik
• 1728 – Peeter III, Venemaa keiser
• 1779 – Friedrich Carl von Savigny, saksa õigusteadlane
• 1789 – Carl Gustav Jochmann, baltisaksa esseist ja keelefilosoof
• 1791 – Carl Czerny, austria pianist
• 1822 – Ludwig Beckmann, saksa maalikunstnik
• 1836 – Léo Delibes, prantsuse helilooja
• 1836 – Hain Henno, eesti rahvusliku liikumise tegelane, üks Aleksandrikooli asutajatest
• 1866 – August Paul von Wassermann, austria kirjanik
• 1876 – Constantin Brâncuşi, rumeenia skulptor
• 1893 – Andrés Segovia, hispaania kitarrist
• 1895 – Henrik Dam, taani biokeemik ja füsioloog
• 1900 – Arnold Siirak, eesti helilooja
• 1902 – Edgar Kant, eesti geograaf
• 1902 – Aleksander Elango, eesti pedagoogikateadlane
• 1903 – Anaïs Nin, USA kirjanik
• 1903 – Raymond Queneau, prantsuse kirjanik
• 1904 – Aleksei Kossõgin, Nõukogude riigitegelane
• 1907 – W. H. Auden, inglise luuletaja
• 1921 – John Rawls, USA filosoof
• 1921 – Kalju Kääri, eesti kirjandusteadlane ja kirjanduskriitik
• 1924 – Robert Mugabe, Zimbabwe president (alates 1987)
• 1927 – Hubert de Givenchy, prantsuse moedisainer
• 1937 – Harald V, Norra kuningas (alates 1991)
• 1938 – Lester Bird, Antigua ja Barbuda peaminister 1994–2004
• 1942 – Margarethe von Trotta, saksa näitleja, filmirežissöör ja kirjanik
• 1946 – Alan Rickman, briti näitleja
• 1947 – Piret Kuusk, eesti füüsik
• 1948 – Peet Kask, eesti politoloog
• 1953 – William Petersen, USA filminäitleja ja produtsent
• 1954 – Rein Helme, eesti sõjaajaloolane
• 1954 – Mati Alaver, eesti suusatreener
• 1958 – Lilja Blumenfeld (Lilja Luhse), eesti teatrikunstnik
• 1959 – Toomas Sildmäe, eesti ettevõtja
• 1959 – Ove Büttner, eesti maalikunstnik
• 1963 – William Baldwin, USA filminäitleja
• 1978 – Kadi Kass, setu päritolu eesti ajaloolane
• 1979 – Maria Soomets, eesti näitleja
• 1979 – Jennifer Love Hewitt, USA filminäitleja ja laulja

 Pikemalt artiklis Surnud 21. veebruaril

• 1513 – Julius II, paavst 1503–1513
• 1677 – Baruch Spinoza, hollandi-juudi filosoof
• 1730 – Benedictus XIII, paavst 1724–1730
• 1846 – Ninkō, Jaapani keiser 1817–1846
• 1861 – Lars Levi Laestadius, soome usujuht
• 1933 – Anton Jürgenstein, ajalehe Postimees vastutav toimetaja
• 1938 – George Ellery Hale, USA astronoom
• 1965 – Malcolm X, USA mustanahaliste liider
• 1970 – Johannes Semper, eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija
• 1982 – Gershom Scholem, juudi müstika uurija
• 1984 – Mihhail Šolohhov, vene kirjanik
• 1994 – Derek Jarman, briti filmirežissöör
• 1995 – Juhan Viiding, eesti luuletaja, näitleja ja lavastaja
• 2004 – Guido Molinari, kanada maalikunstnik ja graafik
• 2006 – Mirko Marjanović, Serbia peaminister 1994–2000
• 2018 – Billy Graham, USA vaimulik ja evangelist
• 2020 – Mihkel Smeljanski, eesti laulja ja näitleja

• Katoliku kirikus püha Petrus Damiani mälestuspäev
• UNESCO rahvusvaheline emakeelepäev
• Keelemärtrite päev Bangladeshis
• Biikebrånen Põhja-Friisimaal

• Tallinna maksimumtemperatuur +10,2 °C (1990)
• Tallinna miinimumtemperatuur –27,0 °C (1865)
• Tartu maksimumtemperatuur +10,9 °C (1990)
• Tartu miinimumtemperatuur –33,2 °C (1963)