24. veebruar on Gregoriuse kalendri 55. päev. Juliuse kalendri järgi 11. veebruar (1901 –2100 ).
Sündmused
Eesti iseseisvuspäeva tähistamine 1989. aastal
1878 – San Stefano rahulepinguga lõppes Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda , mis oli alanud 12. aprillil 1877 . Sõjas osales ka suur hulk eestlasi.
1915 – Mihkel Martna ettepanekul ei koostanud spordiselts Kalev enam koosolekute protokolle vene keeles.[ 1]
1918 – Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik .
1919 – Tallinnas tähistati sõjaväeparaadiga Eesti Vabariigi esimest aastapäeva . Ühtlasi asutati samal päeval Vabadusristi teenetemärk, pandi valitsuse otsusega alus Eesti Pangale [ 2] ja loodi Eesti Punane Rist .
1920 – asutati üliõpilasselts Veljesto .[ 2]
1923 – järgmise päevani kestnud raamatukogutööliste kongressi käigus pandi alus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule .[ 2]
1925 – Eesti Vabariigi aastapäeva pidustustel osalesid Rahvasteliidu peasekretär Eric Drummond ja Läti Vabariigi president Janis Čakste .
1928 – üle Eesti toimusid suured pidustused omariikluse 10. aastapäeva puhul.[ 2]
1932 – Tallinna Spordi jääpallimeeskond tuli kümnendat korda Eesti meistriks , võites finaalis Kalevi võistkonda 3:2.[ 1]
1938 – algasid I Riigivolikogu valimised.
1938 – algasid Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises , kus esimest korda osales ka Eesti suusakoondis .[ 1]
1940 – Rakvere teatrihoone avati aktusega.
1942 – Estonia kontserdisaalis peeti nn vabadusepäeva.[ 2]
1943 – Saksa okupatsioon Eestis : Saksa okupatsioonivõimud kuulutasid välja ajavahemikus 1919 –1924 sündinud noormeeste värbamise töö- ja abiteenistusse. 5000 värvatut saadeti teenima Eesti SS-leegioni .
1944 – Teine maailmasõda : 20. Eesti diviis likvideeris Punaarmee sillapea Narva lähedal Riigikülas .
1948 – Eesti NSV Ministrite Nõukogu määras kindlaks kolhoosipere õueaiamaa suuruse (0,25–0,60 hektarit ) ja isiklikus käsutuses olevate loomade arvu piirmäärad (kuni 2 lehma, 2 mullikat, 1 emis põrsastega, 10 lammast, 20 mesipuud ning piiramatul arvul kodulinde ja küülikuid).
1977 – varahommikul avastati Tartus Vanemuise teatrihoone katusel lehvimas Eesti rahvuslipp, millega meenutati Eesti Vabariigi 59. aastapäeva. Julgeolekuorganitel ei õnnestunud lipuheiskajate isikuid tuvastada.[ 3]
1980 – taas avastati mitmel pool üle Eesti lehvimas rahvuslipud. Samal päeval toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseisu valimised. 285 valitud saadiku seas oli 193 kommunistliku partei liiget ja liikmekandidaati.
1985 – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu valimised. 285 valitud saadiku seas oli 192 kommunistliku partei liiget ja liikmekandidaati. Ametlikel andmetel oli valimistel osalusprotsent 99,99% ja poolthääletanute osakaal 99,96%.[ 4]
1987 – rokkansambel Terminaator andis Otepääl oma esimese kontserdi.
1988 – Eesti Vabariigi 70. aastapäeval organiseerisid võimud Tallinnas Võidu väljakul "protestimiitingu" taunimaks USA Kongressi ja president Ronald Reagani toetust Eesti iseseisvusele. Rahvas kogunes omakorda meeleavaldusele A. H. Tammsaare monumendi juurde. Tartus pidasid ajalooüliõpilased päevakohase teaduskonverentsi.
1989 – Eesti Muinsuskaitse Selts , Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit esinesid üleskutsega Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks. Pika Hermanni tornis heisati Rahvarinde ja valitsuse algatusel Eesti rahvuslipp.
1990 – Eesti kodanike komiteede koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised.
2013 – korraldati minutiline ühispildistamine Eesti Minut .
Maailmas
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 24. veebruaril
1103 – Toba , Jaapani keiser 1107 –1123
1304 – Ibn Baţţūţah , maadeavastaja
1500 – Karl V (Carlos I), Saksa-Rooma keiser 1530 –1556 ja Hispaania kuningas 1516 –1556
1536 – Clemens VIII , paavst 1592 –1605
1547 – Don Juan de Austria , Austria prints ja väejuht
1557 – Matthias , Saksa-Rooma keiser 1612 –1619
1619 – Charles Le Brun , prantsuse kunstnik
1786 – Wilhelm Grimm , saksa folklorist
1803 – Carl Wilhelm Freundlich , eesti prosaist ja luuletaja
1843 – Teófilo Braga , Portugali president 1910 –1911 ja 1915
1846 – Luigi Denza , itaalia helilooja
1866 – Pjotr Lebedev , vene füüsik
1885 – Chester W. Nimitz , USA mereväelane, admiral
1887 – Jaan Junkur , VR I/3, Eesti sõjaväelane
1900 – Maksim Štrauhh , NSV Liidu näitleja
1903 – Evald Abram Jalak (Eesav Edvard Puuslik), eesti ajakirjanik ja följetonist
1921 – Valentina Hein , eesti laulja
1922 – Albert Eskel , eesti skulptor
1927 – Erich Ülevain , eesti balletitantsija
1928 – Veeliks Jalakas , eesti selgeltnägija
1928 – Õie Kütt , eesti metallikunstnik
1931 – Ingrid Sarv , eesti rahvaluuleteadlane
1932 – Michel Legrand , prantsuse helilooja, pianist, dirigent ja laulja
1934 – Bettino Craxi , Itaalia peaminister 1983 –1987
1935 – Heldur Nestor , eesti paleontoloog
1940 – Raimo Kõlli , eesti mullateadlane
1942 – Joseph Lieberman , USA poliitik
1942 – Maile Grünberg , eesti kujunduskunstnik
1943 – Andres Keevallik , eesti arvutiteadlane
1945 – Taissia Filippova , eesti pianist ja muusikapedagoog
1947 – Edward James Olmos , USA filminäitleja
1949 – Ülo Luht , eesti rahvatantsujuht
1950 – Peeter Sookruus , eesti ajakirjanik ja riigiametnik, Eesti Raadio peadirektor (1990–1992 ja 1994–1997)
1951 – Helen Shaver , Kanada näitleja
1953 – Peeter Simm , eesti filmilavastaja
1955 – Steve Jobs , USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Computer asutaja
1955 – Alain Prost , prantsuse autovõidusõitja
1957 – Signe Kivi , eesti tekstiilikunstnik ja poliitik, Eesti Kunstiakadeemia rektor aastast 2005
1957 – Tiina Mõis , eesti pangandustegelane
1958 – Heino Rebane , eesti korvpallitreener
1959 – Toomas Saks , Eesti ujuja, sporditegelane ja ettevõtja
1960 – Vallo Toomet , eesti ajakirjanik
1961 – Urmas Kõljalg , eesti bioloog
1964 – Reet Hääl , eesti firmajuht
1966 – Billy Zane , USA filminäitleja
1973 – Aleksei Kovaljov , vene hokimängija
1980 – Stig Rästa , eesti laulja ja laulukirjutaja
1981 – Lleyton Hewitt , Austraalia tennisist
1983 – Ingemar Teever , eesti jalgpallur
Surnud
Pikemalt artiklis Surnud 24. veebruaril
1588 – Johannes Weyer , hollandi arst ja okultist
1666 – Nicholas Lanier , Briti helilooja
1704 – Marc-Antoine Charpentier , prantsuse helilooja
1777 – José I , Portugali kuningas 1750 –1777
1810 – Henry Cavendish , inglise füüsik ja keemik
1815 – Robert Fulton , USA leiutaja
1836 – Dániel Berzsenyi , ungari luuletaja
1856 – Nikolai Lobatševski , vene matemaatik
1914 – Joshua Chamberlain , USA professor ja sõjaväelane, Ameerika kodusõja kangelane
1925 – Hjalmar Branting , Rootsi peaminister, Nobeli rahuauhinna laureaat 1921
1940 – Tannil Kriisa , eesti orelimeister
1975 – Nikolai Bulganin , NSV Liidu sõjaväelane ja poliitik
1985 – Nigol Andresen , eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik
1990 – Malcolm Forbes , USA kirjastaja
1993 – Bobby Moore , inglise jalgpallur
2001 – Claude Shannon , USA matemaatik, informatsiooniteooria looja
2006 – Don Knotts , USA tele- ja filminäitleja
Pühad
Nimepäev
Eestikeelse kalendri järgi: Mattias , Madis , Madi , Matis , Mati , Matti , Mats , Mait , Maido , Maidu , Mäido
Ilmarekordid
Tallinna maksimumtemperatuur +9,2 °C (1990)
Tallinna miinimumtemperatuur –25,4 °C (2011)
Tartu maksimumtemperatuur +9,5 °C (1990)
Tartu miinimumtemperatuur –30,4 °C (1985)
Viited
↑ 1,0 1,1 1,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 192–198
↑ "arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2012. Vaadatud 16. juuni 2016 .{{cite web }}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link )
↑ "arhiivikoopia" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2016. Vaadatud 6. juuli 2013 .{{cite web }}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link )