30. veebruar
30. veebruar on kuupäev mõnes, kuid mitte tänapäeval Läänes kasutatavas uuendatud Gregoriuse kalendris, kus veebruaris on ainult 28 või liigaastatel 29 päeva. Vahel kasutatakse seda sarkastiliselt, viidates millelegi, mida kunagi ei juhtu või ei tehta.[1] 13. sajandi õpetlane Sacrobosco väitis, et 45–8 eKr olnud Juliuse kalendris veebruaris 30 päeva, kuni Rooma keiser Augustus tõstis ühe päeva augustisse, et tema järgi nimetatud kuu oleks võrdne Julius Caesari järgi nimetatud juuliga. Ajaloolised tõendid Sacrobosco väiteid siiski ei toeta. Ehkki vahel väidetakse, et Nõukogude Liidus kasutati 1929–40 30-päevaseid kuid, ei vasta see tõele. Need olid kasutusel ainult töö- ja puhkepäevade arvestuseks tehastes. Rootsi kalenderErinevalt teistest riikidest, kus Juliuse kalendrilt Gregoriuse omale siirdudes jäeti rida päevi vahele, kavatseti Rootsis jätta järjest ära rida lisapäevi liigaastatel 1700–40. Ehkki 1700. aasta veebruaris loobutigi lisapäevast, algas samal aastal Põhjasõda ning kalendrireformiga ei jõutud tegelda, nii et 1704 ja 1708 jäid liigaastateks.[2] Segaduse vältimiseks taastati 1712 Juliuse kalender ja lisati üks päev, nii et 1712. aastal oli ainus 30. veebruar Rootsi ajaloos. See vastas 29. veebruarile Juliuse ja 11. märtsile Gregoriuse kalendris.[2][3] Üleminek uuele kalendrile lõppes Rootsis 1753. aastal, kui jäeti vahele veebruari 11 viimast päeva.[2] Kääbikute kalenderJohn Ronald Reuel Tolkieni Keskmaa-raamatute sarjas kasutasid kääbikud oma ajaarvamist. "Sõrmuste isanda" lisa D kohaselt oli nende aastas 12 30-päevast kuud. Kuu nimega Solmath vastab meie veebruarile ning tekstis on seda ka korduvalt veebruariks nimetatud, mistõttu Tolkieni mütoloogias on 30. veebruar reaalne kuupäev.[4] Viited
|