Juhan Maiste (sündinud 10. augustil 1952 Kehras) on eesti kunstiajaloolane, Läti Teaduste Akadeemia audoktor.

Ta on alates 2007. aastast Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor. Maiste on paljude kunstiajalooraamatute ja teadusartiklite autor. Ta on avaldanud ka luulet ja esseistikat.

Maiste on Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli poolt alates 2009. aastast välja antava eelretsenseeritava teadusajakirja Baltic Journal of Art History peatoimetaja ja ellukutsuja.^[1][2]

Koos Koit Alekandiga on Maiste palju ära teinud maastikuarhitektide koolitamiseks tänases Eesti Vabariigis: Alekand maastikuarhitektuuri õpetamise alusepanijana ja Maiste selle teoreetilise suuna näitajana. Maiste juhendamisel on kaitstud mitmeid sellealaseid magistritöid ning Nele Nutti doktoritöö.^[3]

Maiste õppis aastatel 1971–1976 Tartu Riiklikus Ülikoolis kunstiajalugu. Aastatel 1982–1985 jätkas ta õpinguid Moskva Kunstiuurimise Keskinstituudis, kus sai kandidaadikraadi kunstiajaloos. Tema kandidaaditöö teema oli "Архитектура и планировка усадебных ансамблей в Северной Эстонии со второй половины XVIII века до 1917 года" ("Põhja-Eesti mõisaarhitektuur. Arhitektuuriline kujunemine ja planeering 18. sajandi teisest poolest 1917. aastani"), tööd juhendasid Voldemar Vaga ja Juhan Kahk.

1986. aastal täiendas Maiste ennast viis kuud arhitektuuri restaureerimise kursustel Roomas Rahvusvahelises Kultuuripärandi Säilitamise ja Restaureerimise Õppekeskuses (ICCROM). Loengutele lisandusid praktilised õppused, mõõdistamistööd ja restaureerimiskaalutluste koostamine õppekeskuse lähistel asunud kahes kirikus ning väljasõidud Ostia Anticasse ja Tivolisse.^[4]

Aastatel 1991–1995 oli Maiste Helsingi Ülikooli doktorant. 1995. aastal kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia juures doktorikraadi kunstiteaduses, väitekirja teema oli "Klassikaline suund Eesti ehituskunstis. 1530–1830. Stiil ja retseptsioon" ning juhendaja Soome arhitektuuriajaloolane Henrik Lilius.

Aastatel 1993–2007 oli Maiste Eesti Kunstiakadeemia professor ning 2002–2007 samas muinsuskaitse ja restaureerimise teaduskonna dekaan. Samuti oli Maiste aastatel 2000–2009 Eesti Maaülikooli külalisprofessor. 2002. aastal töötas Maiste Rooma Ülikooli külalisprofessorina. Maiste juhendamisel on doktoritööd kaitsnud Andris Teikmanis (2010; hilisem Läti Kunstiakadeemia professor^[5]), Urve Sinijärv (2012), Tõnis Tatar (2015) ja Nele Nutt.

Maiste on "Eesti kunsti ajaloo" kolmanda köite (käsitles perioodi 1770–1840) koostaja ja toimetaja (ilmunud 2017).

Tal on suuri teeneid Eesti kultuuripärandi (eriti mõisaarhitektuuri) inventeerimisel, kaitsmisel ja väärtustamisel.

Ta on Eesti Kunstnike Liidu (1986), Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu (1993) ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu (2012) liige.^[2]

Aastatel 2005–2008 oli ta Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esimees.^[6]

• 1996 Balti Assamblee teaduspreemia
• 1996 Kristjan Raua preemia (Eesti vanemat arhitektuuri käsitlevad publikatsioonid)
• 2002 Valgetähe IV klassi teenetemärk^[7]
• 2004 Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia (koos Kadi Polli ja Mariann Raismaga; uurimus Tartu Ülikooli arhitektist Johann Wilhelm Krausest, mille tulemusena ilmus raamat “Alma Mater Tartuensis”)
• 2009 Läti Teaduste Akadeemia audoktor (Doctor honoris causa)
• 2012 Tartu Ülikooli aumärk^[8]
• 2013 Eesti Maastikuarhitektide Liidu auliige^[3]
• 2022 Tartu Ülikooli suur medal^[9]
• 2022 Muinsuskaitseameti elutööpreemia

• 1993 – Juhan Maiste. "Ajan sydämessä: matka Tallinnasta Tarttoon". Tõlkinud Kaisu Lahikainen. Helsinki: Tammi. 216 lk. ISBN 951-3099563
• 1995 – Juhan Maiste. "Linnoissa kreivien: Viron kartanoita ja kartanokulttuuria". Suomentanut Juhani Salokannel. Helsinki: Otava. 224 lk. ISBN 951-1134183
• 1995 – Juhan Maiste. "Mustpeade maja. The house of the Brotherhood of Blackheads". Tallinn: Kunst. 127 lk. ISBN 951-9200979
• 1996 – Juhan Maiste. " Eestimaa mõisad. Manorial architecture in Estonia. Gutsarchitektur in Estland". Tallinn: Kunst. 454 lk. ISBN 998-9200235
• 1999 – Juhan Maiste. "Eesti. Minevik ja tänapäev. Estonia. Past and present. Estland. Vergangenheit und Gegenwart". Tallinn: Koolibri. 96 lk. ISBN 998-5008022
• 2002 – Juhan Maiste. "Kuninganarri rännak Tallinnast Tartusse". Tallinn: Kunst. 239 lk. ISBN 998-9203129
• 2002 – Juhan Maiste. "Tuldud teed edasi. Retracting steps". Eesti Kunstiakadeemia toimetised. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. 640 lk. ISBN 998-5787935
• 2003 – Juhan Maiste, Kadi Polli, Mariann Raisma. "Alma Mater Tartuensis. Tartu Ülikool ja tema arhitekt Johann Wilhelm Krause. Die Universität Tartu und ihr Architekt Johann Wilhelm Krause. Tartu University and its architect Johann Wilhelm Krause". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 310 lk. ISBN 998-5790243
• 2004 – Juhan Maiste. " Varemed. Ruins". Eesti Kunstiakadeemia toimetised. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimiskool. 299 lk. ISBN 998-5955536
• 2006 – Juhan Maiste, Kadi Polli, Mariann Raisma. "Alma Mater Tartuensis: das Anatomische Theater und sein Architekt Johann Wilhelm Krause. The Anatomical Theatre and its architect Johann Wilhelm Krause". Herausgegeben von Urmas Sutrop. Tartu: Stiftung für Estnische Sprache. 456 lk. ISBN 998-5791495
• 2007 – Juhan Maiste. "Eesti kunsti lugu". Tallinn: Varrak. 519 lk. ISBN 978-9985315545
• 2007 – Juhan Maiste. "Tuldud teed edasi. Along the trodden path". Tallinn: J. Maiste. 374 lk. ISBN 978-9949155446
• 2011 – Juhan Maiste. "Kolmas silm. Essee ilusast maastikust". Tallinn: Varrak. 236 lk. ISBN 978-9985324073
• 2011: Juhan Maiste, David Vseviov. "Patarei. Merekindlus ja vangla Tallinnas". Tallinn: Koolibri. 165 lk. ISBN 978-9985028469
• 2012 – Kreeta Sipelgas, Valdeko Lukken ja Juhan Maiste. "Väikevorm mõisamaastikus = Decorative elements in Estonian manor parks". Inglise keelde tõlkinud Anett Raup. Kujundanud Angelika Schneider. Tallinn: Keskkonnaamet. 431 lk. ISBN 978-9949920181 [1]
• 2014 – Juhan Maiste. "101 Eesti mõisa". Tallinn: Varrak. 224 lk. ISBN 978-9985329238
• 2016 – Juhan Maiste. "Vabadus mäletada". Koostanud Kadri Asmer. Sari "Eesti mõttelugu". Tartu: Ilmamaa. 456 lk. ISBN 978-9985775752
• 2017 – Juhan Maiste, Anu Ormisson-Lahe, Mariann Raisma. "Johann Wilhelm Krause 1757–1828. Tartu Ülikooli ansambel valgustusajastul. The University of Tartu ensemble in the age of enlightenment". Tartu: Tartu Ülikool. 279 lk. ISBN 978-9949604210
• 2017 – "Eesti kunsti ajalugu 3. 1770–1840 = History of Estonian art 3: 1770-1840". Koostaja ja toimetaja Juhan Maiste, sarja peatoimetaja Krista Kodres, toimetaja Anu Lepp. Tõlkinud Juta Ristsoo. Kujundanud Andres Tali. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2017. 504 lk. ISBN 978-9949972449 [2]

„Oleme seal, kus kunagi alustasime. Paljud mõisad on vahepeal lagunenud. Paljudest on järele jäänud vaid pargitukk ja paar rohelusest esile kerkivat müürinurka. Paljud on siiski aga korras. Elu on neis läbi aastakümnete jätkunud. Otsekui ei olekski midagi olnud. Otsekui astuksime tõesti piki põlispuudega palistatud mõisaalleed tulevikku. Milliseks see kujuneb, on praegu raske otsustada. Unistadagi ei söanda. Ilmselt kujuneb Eesti mõisaarhitektuuri ilme paljuski sarnaseks siin elava inimese näoga.

Ja ometi helgib puiestee lõpus midagi ― see on otsekui peegel, mis pimestab. Pikkamööda hakkame aga tajuma esimesi kontuure. Vaatevälja ilmuvad vanakreeka templid ja germaani mägilinnused, ilmub Euroopa aastatuhandete pikkune ajalugu. Siis teravneb aga pilt veelgi ning erakordselt selgelt näeme omaenda maad ― madalaid mägesid ja väikesi järvi, vahelduvaid metsatukki ja põlde. Õrn tuuleiil on pannud värelema lehed puiestee ladvus, löönud võbelema tiigivee.“

Juhan Maiste. Eestimaa mõisad. Kunst, Tallinn 1996, lk. 421

• Juhan Maiste Eesti Teadusinfosüsteemis